1 / 30

Farmakoepidemioloogia meetodid

Kirjeldavad uuringud (descriptive studies). Haigusjuhu kirjeldus (case report)Haigusjuhtude seeria kirjeldus (case series)Lbilikeuuring (cross-sectional study)Seose-uuring (correlational study)Ajatrendide uuring (time-series, analyses of secular trends, time trends) . Haigusjuhu kirjeldus Ha

dunne
Télécharger la présentation

Farmakoepidemioloogia meetodid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

    1. Farmakoepidemioloogia meetodid Piret Veerus 14.09.2006 Tartu likool

    2. Kirjeldavad uuringud (descriptive studies) Haigusjuhu kirjeldus (case report) Haigusjuhtude seeria kirjeldus (case series) Lbilikeuuring (cross-sectional study) Seose-uuring (correlational study) Ajatrendide uuring (time-series, analyses of secular trends, time trends)

    3. Haigusjuhu kirjeldus Haigusjuhtude seeria kirjeldus Nide: tupe adenokartsinoom noortel naistel prast in utero ekspositsiooni dietlstilbestrooliga Plussid: vimaldab pstitada hpoteese, kavandada analtilisi uuringuid; lihtne ja odav; haigusjuhtude seeria vib nidata haiguse, ravimi krvaltoime vms esinemissagedust Miinused: ei vimalda kindlaks teha phjuslikke seoseid; puudub kontrollrhm

    4. Lbilikeuuring Ekspositsiooni (ravimi kasutamise) ja teatud haiguse esinemissageduse kindlakstegemine teatud rahvastikurhmas kindlal ajavahemikul Plussid: haiguse levimus (prevalence) mratav, oluline tervishoiupoliitiline nidik Miinused: ei vimalda kindlaks teha ekspositsiooni ja haiguse seost, tulemus kajastab nii etioloogilisi faktoreid kui elulemust (survival) vi tervenemist mjutavaid faktoreid

    5. Seose-uuringud (correlational studies) Rahvastikurhma iseloomustavaid andmeid kasutatakse haigestumuse (suremuse) ja vanuse, ravimite kasutamise jms seose uurimiseks Iseloomustav korrelatsioonikoefitsient r Pluss: kiire ja lihtne meetod hpoteesi pstitamiseks Miinus: vimatu kontrollida hpoteesi indiviidi tasandil

    6. Ajatrendide uuring (ecological studies) Ekspositsiooni kui arvatava etioloogilise faktori ja haigestumuse kui arvatava tagajrje trendide vrdlus ajas vi eri piirkondades Plussid: kiire hpoteesi kontroll Miinused: kasutatakse agregeeritud andmeid, pole vimalik kontrollida segavaid faktoreid

    7. Tulemi mtmine Levimus (prevalence) antud haigusega isikute osamr rahvastikus mingil ajamomendil, iseloomustab levimusmr (prevalence ratio PR) Esmashaigestumus (incidence) haigusjuhtude arv rahvastikus mingil ajavahemikul vrreldes ksikisikute koguarvuga rahvastikus riskiaja jooksul, iseloomustab haigestumuskordaja (incidence rate IR) Absoluutarvud suures poliitikamaailmas, suhtarvud vikses teadusmaailmas

    8. Kokkuvte Kirjeldavad uuringud on vga vajalikud tervishoiupoliitikas ressursside planeerimiseks JA erakordselt olulised teadushpoteeside pstitamisel: Kes haigestub? Kus esineb haigust sagedamini? Millal haigus tekib?

    9. Vaatlusuuringud (observational study) Juhtkontrolluuring (case-control study) Kohortuuring (cohort study) Registriphised uuringud (register-based studies)

    10. Juhtkontrolluuring Vrreldakse haigusega isikuid (juhte) isikutega, kel antud haigust pole (kontrollid) Plussid: vimalik kindlaks teha he haiguse mitut etioloogilist faktorit; oluline harvaesinevate haiguste ja pika peiteperioodiga haiguste korral; lihtne, odav, kiire Miinused: retrospektiivne, ekspositsiooni raske tagantjrele mta; ei sobi harvaesineva ekspositsiooni korral; ekspositsiooni ja tulemi ajalist seost mnikord raske hinnata; vimalik valikunihe

    11. Kontrollide valik Kontrollid peaksid esindama sama rahvastikurhma, mis juhudki Ajalooliselt kasutatud hospitaliseeritud isikuid sama kliiniku teisest osakonnast, spru ja sugulasi, naabreid, valimisnimekirju, telefoniraamatut jne Juhuvalim rahvastikust parim kontrollrhm Sobitamine (matching) kontrollid sobitatakse juhtudega vanuse, soo jt tunnuste jrgi, mis vivad olla segavaks faktoriks

    12. Kohortuuring Kindla ekspositsiooniga rahvastikurhma prospektiivne (vi retrospektiivne vi ambispektiivne) jlgimine mingi tulemi suhtes Plussid: vimaldab uurida sama ekspositsiooni eri tulemeid ja haruldasi ekspositsioonitegureid; valikunihe vhem tenone; ekspositsiooni saab mta; vimaldab uurida esmashaigestumust (incidence) ning ekspositsiooni ja haigestumuse ajalist seost Miinused: tulem vib olla ebatene, kui kiki uuritavaid ei nnestu jlgida (losses to follow-up); prosp - vga aeganudev; retrosp - vga kallis (vajalik vga suur uuritavate hulk); ei sobi vga harvaesineva tulemi korral

    13. Kontrollrhma vimalused Sisemised (kohordisisesed) Vlised (teine kohort) ldrahvastik Katseaeg e jlgimisaeg Tulem leitakse sageli inimaastate, inimaja vi riskiaja kohta

    14. Juhtkontrolluuring versus kohortuuring

More Related