Kvalitatiivsed meetodid sotsiaalteadustes

1. Kvalitatiivsed meetodid sotsiaalteadustes Judit Strömpl, PhD Tartu Ülikool Tallinna Ülikooli doktorikool

2. Eesmärk • Arutada teemadel: • Uurimuse teoreetiline raamistik • Seosed: (uurija) maailmavaade – uurimisprobleem – uurimismeetod • Põhilised traditsioonid sotsiaalteadustes • Kvalitatiivsete meetodite arengud ja traditsioonid Tallinna Ülikooli doktorikool

3. Mis on teadusliku uurimuse eesmärk? • Mõista ja kirjeldada uuritavat objekti (mis ja missugune on see fenomen, nähtus või sündmus?) • Selgitada välja uuritava fenomeni seoseid teiste fenomenidega, selle põhjusi (miks sündmus või nähtus on selline nagu ta on?) • Prognoosida võimalike tuleviku arenguid (kuidas sündmus või nähtus edasi areneb?) Tallinna Ülikooli doktorikool

4. Sotsiaalteaduste eripära • Mis on sotsiaalteadusliku uurimuse objekt? • Kuidas mõista sotsiaalset tegelikkust? • Kolm vaadet sotsiaalsele tegelikkusele: premodernne, modernne ja postmoderne Tallinna Ülikooli doktorikool

5. Universum on muutumata hierarhiline kord: kõikidel olenditel, inimestel ja loomadel on enam vähem kindel ja vastav koht ning olemise eesmärk. Inimese käitumine on üleüldise universumi loodusliku ja moraalse struktuuri osa. Teadmine põhineb usul: eksisteerib see, mida usutakse eksisteerivat. Kolm maailma käsitlust: Premodernne Tallinna Ülikooli doktorikool

6. Tõde on üks ja ei sõltu erinevatest tõlgendustest. Tõlgenduste väärtus on hinnatud vastavalt sellele, mis on kõige lähemal oletatavale tõele. Teaduslik tunnetamine võrreldes teiste tunnetamisviisidega omab ainukest eesmärki: avastada üksainust tõde uuritavast objektist lähtuvalt objektist endast. Positivism: ainult teaduslik tunnetamine lubab tõde tunnetama. Modernne maailmakäsitlus Tallinna Ülikooli doktorikool

7. ‘Objektiivset’ reaalsust pole olemas, on vaid teatud versioonid, subjektiivsed tähendused, mis kõik koos kujundavad reaalsust. Postmodernne käsitlus paneb uurijat kriitilise dilemma ette: kuna me kõik oleme inimesed oma subjektiivsete elukogemuste ja vaadetega ja keegi meist ei ole võimeline astuda välja sellest, siis polegi võimalik öelda täpse kindlusega, mis on see üksainus tõde, vaid on võimalik rääkida erinevatest subjektiivsetest seisukohtadest, tõdedest. Postmodernne maailmakäsitlus Tallinna Ülikooli doktorikool

8. Kolm sotsioloogilist vaadet sotsialsele tegelikkusele • É. Durkheim (1895): sotsiaalne tegelikkus sarnaselt füüsilisele on objektiivne. Sotsiaalsed faktid on nagu “asjad”, mida saab uurida teaduslike meetoditega. • M. Weber: sotsiaalne tegelikkus erineb füüsilisest, sest siin on tegemist ratsionaalselt tegutsevate inimestega; tähendustega, millest nad oma tegevuses lähtuvad. • H. Blumer (1986): sotsiaalne tegelikkus on tegelikkuse tähenduslik osa. Tallinna Ülikooli doktorikool

9. Võrdlus kahe põhilise teoreetilise paradigma vahel Tallinna Ülikooli doktorikool

10. Põhilised erinevused kvalitatiivse ja kvantitatiivse uurimismeetodite vahel Tallinna Ülikooli doktorikool

11. * Etic väljendab kategooriaid ja kontseptsioone, mis vastavad uurija poolt konstrueeritud tähendussüsteemile. • ** Emic väljendab kategooriaid ja kontseptsioone, mis vastavad uuritava poolt antavale tähendussüsteemile. Tallinna Ülikooli doktorikool

12. Meetodi valiku seos teooria ja uurimisprobleemiga, neli alternatiivi Tallinna Ülikooli doktorikool

13. Kvalitatiivuurimuse põhilised traditsioonid • Eristatakse põhilise filosoofilise lähenemise • Andmekogumismeetodite • Analüüsimismeetodite • Andmete esitamise alusel Tallinna Ülikooli doktorikool

14. Kvalitatiivuurimuse põhilised traditsioonid • Sisuanalüüs või temaatiline analüüs • Põhistatud teooria (Grounded Theory) • Etnograafia, osalusvaatlus • Kvalitatiivne juhtumiuurimus • Narratiivuurimus (biograafia uurimus) • Fenomenoloogiline/etnometodoloogiline uurimus (diskursusanalüüs, konversatsioonianalüüs) Tallinna Ülikooli doktorikool

15. Kvalitatiivsete meetodite arengu üheksa momendi Denzin and Lincoln’i järgi • Esimene moment – positivism; funktsionalistlik teooria • Põhiline eesmärk: ‘objektiivselt’ kirjeldada uuritava valdkonda lääne inimesele • Teine moment – modernism; Positivistlik realism, naturalism • Iseloomulik on loovus, püüd töötada välja kvalitatiivsete uurimusmeetodite formaalseid näitajaid: arendada kvalitatiivsed meetodid, mis vastaksid traditsioonilise positivistliku teaduse nõuetele (kvant.uurimustes kasutatav valiidsus ja usaldatavus) • Teadusliku uurimise eesmärk: maailma avastamine, kogetud reaalsuse fikseerimine Tallinna Ülikooli doktorikool

16. Kvalitatiivsete meetodite arengu üheksa momendi, jätk • Kolmas moment: ähmased žanrid’ (blurred genres) Iseloomulik on erinevate žanride ja teooriate paljusus • Eesmärgid: võimalikult mitmekesine objekti uurimus väga erinevate andmekogumise ja analüüsimise kaudu; • Reaalsuse dokumenteerimine ja mõistmine • Positivistliku ja naturalistliku paradigma alusel sündis põhistatud teooria (Corbin ja Strauss) ja sotsiaalantropoloogias ilmus Cliford Geertzi interpreteeriv etnograafia • Uus žanr – teaduslik esse • Autor muutub nähtavaks Tallinna Ülikooli doktorikool

17. Kvalitatiivsete meetodite arengu üheksa momendi, jätk • Neljas moment: reaalsuse representeerimise kriis • Kahtlus reaalsuse ‘adekvaatse’ dokumenteerimise võimaluses ja selle esitamises objektiivse tõena (Stoller: informant valetab!) • Van Maanen: realistlik, tunnistuslik, impressionistlik reaalsuse esitamine • Kolmekordne kriis: • isiklik kogemus ja tekst kui konstrueerimise tulemus; • valiidsuse, üldistatavuse ja usaldusväärsuse kriis; • teadmine kui tekst ja selle mõju ühiskonna arengule Tallinna Ülikooli doktorikool

18. Kvalitatiivsete meetodite arengu üheksa momendi, jätk • Viies moment: eksperimentaalsete kirjutiste postmodernistlik periood • Püüd ületada kriisi • Autoetnograafia ilmumine: uurija rolli teadvustamine ja teadlikkuse areng • Refleksiivsuse ja analüütilisuse süvenemine • Diskussioon mõistetest ‘objektiivsus-subjektiivsus’, ‘deduktsioon-induktsioon’, ‘makro-mikro’ ja nende ümberhindamine Tallinna Ülikooli doktorikool

19. Kvalitatiivsete meetodite arengu üheksa momendi, jätk • Kuues moment: post-eksperimentaalne etnograafia ja poliitiline aktiivsus • Arusaamine, et teadmine maailmast mõjutab/muudab maailma • Uued väljakutsed kvalitatiivuurijatele • Mida saavutatud teadmisega teha? • Eetilised probleemid Tallinna Ülikooli doktorikool

20. Kvalitatiivsete meetodite arengu üheksa momendi, jätk • Seitsmes moment: uus aastatuhat • Uued probleemid, uued meetodid seotud globaliseerumisega: • Rassi teooriad, HIV/AIDS uuringud, queer-teooria jt • Maailma mitmekesisus ja ühtsustamine: sarnasused ja erinevused • Üks keel – erinevad tähendused • Sotsiaalteaduslike uurimuste poliitilised eesmärgid Tallinna Ülikooli doktorikool

21. Kvalitatiivsete meetodite arengu üheksa momendi, jätk • Kaheksas moment: kvalitatiivsed uurimused sotsiaaltöö uurimises • Sotsiaaltöö kui inimõiguste ja sotsiaalse õigluse teostamise eesmärgil töötav eriala • Mikro- ja makrotasandil teostatud uurimused ja nende väljund praktilises töös: uurija ja praktiku ühistegevus Tallinna Ülikooli doktorikool

22. Kvalitatiivsete meetodite arengu üheksa momendi, jätk • Üheksas moment: Uurija poliitiline vastutus • Uuritavate aktiivsus – osalus-tegevusuuring (participatoryaction research;) • Uurimus kui pidev protsess ja selle seos tegelikkuse arendamisel Tallinna Ülikooli doktorikool

23. Kasutatud allikad • Creswell, J.W. (2003) Research Design. Qualitative, Quantitative and Mixed Methods Approaches. 2nd ed. Thousand Oaks, London, New Delhi: Sage Publications. • Denzin,N.K. & Lincoln, Y.S. (2005) Introduction. Denzin,N.K. & Lincoln, Y.S. (eds.) Handbook of Qualitative Research, Second Ed. Thousand Oaks, London, New Delhi: Sage Publications. • Glesne, C. & Peshkin, A. (1992) Becoming Qualitative Researchers. Longman Pub. Tallinna Ülikooli doktorikool