Museoloogia ja muuseum

1. Museoloogia ja muuseum Teoreetilised alused

2. MUSEOLOOGIA • ICOM 1977 - Museoloogia, laiemas tähenduses heritoloogia, on teadus, mis uurib kuidas inimene ja ühiskond tunnetab ja valitseb ajalist ja ruumilist keskkonda mineviku (materiaal-sete) asitõendite abil • Peter van Mensch - Museoloogia on teooria ja praktika, mis käsitleb inimese ja keskkonna mineviku ainelise tõestusmaterjali säilitamist, uurimist ja esitlemist

3. Tõestusmaterjal • Tehislik (artefakt) ja looduslik tõestusmaterjal on objektiks. Selles väljendub museoloogia (ja muuseumi) tähtsus praktikas • Tõestusmaterjali valdamine annab võimaluse kujundada ümber minevikku – st manipuleerida nii mineviku, oleviku kui ka tulevikuga. On võimalik kirja pandud sündmusi omatahtsi tõlgendada • Tõestusmaterjal lükkab ümber või tõestab teooriaid (näiteks tegi nõuk võim suuri jõupingutusi, et tõestada EW 1918-1940 alaväärsust; Kennewicki mees (1996 Columbia jõgi, Washington); fotovõltsingud (nõuk ajal kadusid fotodelt ebasoovitavad isikud); holokausti vabaõhu-muuseumides võimas tõestusmaterjalide kogu; reliikviad pidid tõestama pühakute olemasolu)

4. Viljandimaa EK(b)P 1. konverents 1941

5. Museoloogia jaguneb: • Metamuseoloogia – objektide museaalsuse küsimused, eriti valikukriteeriumid; mis on musealiseerimine; kollektsioneerimise juured e inimene – esemed suhe; kes on kollektsionist, kes on kollektsionäär, kes on musealiseerija; museoloogide ala • Ajalooline museoloogia – muuseumiaate ajalugu; mida aegade jooksul on kogutud; kuidas on väärtushinnangud ajas muutnud; muuseumiaate ajaloo periodiseerimine; museoloogide ala • Teoreetiline museoloogia – teoreetilised kogusisesed valikuküsimused, kuidas vahendada, mida uurija/külastaja loodab muuseumist saada; muuseum kui asutus, sh töötajatele esitatavad nõuded. Teadurite ala • Praktiline museoloogia e museograafia – rakenduslik osa, mis käsitleb muuseumi igapäevatööd; eriti säilitamine. Väga suuresti koguhoidjate ja peavarahoidjate ja konservaatorite ala

6. Muuseum • Muuseum on mittetulunduslik püsiv ühiskonna teenistuses ja juhtimise all olev publikule avatud asutus, mis kogub, säilitab, uurib, tutvustab ja eksponeerib uurimise, harimise, ja meelelahutuslikul eesmärgil materiaalset tõestusmaterjali inimese ja keskkonna kohta • See tähendab, et muuseum on instrument materiaalse tõestusmaterjali säilitamiseks ja vahendamiseks; tõestusmaterjal muuseumis musealiseerub

7. Mittetulunduslik • Ei taotle majanduslikku sõltumatust. Tulu saamine ei tohi olla eesmärk omaette. Muidu hakkab konkureerima meelelahutusega • Ülalpidajad – riik, omavalitsus, ametkond, mittetulundusühing, eraisik • Siiski omatulul teatud roll – motiveerib paremini kogu kollektiivi • Omatulud – piletid; teenused; rendid; muuseumipood; meened jmt

8. Tõestusmaterjal inimese ja keskkonna kohta • Osa muuseumiks nimetatud asutusi ei ole muuseumid ja osa muuseumi nime mitte kandvaid asutusi on muuseumid • Botaanikaaed - • Loomaaed - • Kirjandusmuuseum – • Suurem osa nn väikemuuseumidest -

9. Kogumine - musealiseerimise algetapp • Eseme kontekstid – kasutamine temale mõeldud eesmärgil; kadumine (arheol v prügimägi) v taaskasutamine (antikvariaat); museaalne kontekst (in situ v ex situ) • Pärast muuseumisse sattumist paradoks – päris asi pole enam päris kontekstis. Kasutus muutub – esemest saab museaal-kultuurikandja • Kogumispõhimõtted erinevad – geograafiline, liigiline, isikutest lähtuv jne • Muuseumitegevuse alus – peab olema selge kogude- jakogumispoliitika • Kogumist mõjutavad tegurid – säilivus museali-seerumiseelsetes kontekstides; subjektiivsus; võimalused

10. Uurimine ja klassifitseerimine • Teaduslik tegevus eristab muuseumi kollektsionäärist • Muuseumi ülesandeks ka teadusliku töö tegemine (teadurid, teadustöö juht) • Uuritakse eelnevaid kontekste (ajalooline, inimene-ese, esemed omavahel) • Konkreetselt – selgitatakse välja eseme ajalugu (legend, väärtus, materjal, mõõdud) jne ning koostatakse unikaalne kirje • Peamine teaduslik tegevus on teaduslik kirjeldamine

11. Säilitamine • Muuseumi eesmärk – säilitada kogutud museaali võimalikult kaua (ideaalis igavesti). St museliseerimiseelne enesekeskne muutub esemekeskseks • Muuseumi kohus on kindlustada selle eesmärgi täitmiseks vastavad tingimused (valgusrežiim, nõuded niiskusele jne)

12. Säilitamist mõjutavad tegurid • Suhtumine muutub enesekeskselt esemekeskseks • Inimene, kes on eseme valmistanud, kes on mõjunud kasutamise ajal; samas ka muuseumitöötaja, pärast musealiseerimist • Museaali vanus – oleneb eseme olemusest • Museaali materjal • Keskkond (niiskus; valgus; vibratsioon; müra; bioloogilised ohud) • Museaalide para(e)ndamine (teooriad, kuidas parajasti on heaks arvatud) – kas konserveerimine või restaureerimine • Säilitamine on kallis – peavad olema selged prioriteedid

13. Vahendamine • Vahendamine on inimesele kõige nähtavam tegevus, mille järgi tavaliselt otsustatakse muuseumi üle • Püsinäitus e ekspositsioon e kõige tuntum-teatum • Ajutised näitused • Trükised – teaduslikud (aastaraamatud, toimetised, kataloogid); tutvustavad-populariseerivad (eksp juht, linna giid) • Muuseumipedagoogika – tõusev trend

14. Näitus • Jaguneb püsinäituseks e ekspositsiooniks ja ajutiseks näituseks • Püsinäitus pikemaks ajaks – aasta ja rohkem. Praegu tendents lühenemisele • Ajutist näitust mõõdame kuudes. Aitab tuua muuseumisse kohalikke inimesi. Laiendab muuseumipedagoogilisi võimalusi

15. Näituste tüpoloogia • Füüsiline – virtuaalne (internet) • Muuseumis – väljaspool (nt skulpt park) • Objektikeskne – ideekeskne (kontseptsioonikeskne) • Kontemplatiivne e sissevaatav – didaktiline e õpetlik – rekonstrueeriv – grupeeritud – avatud hoidla Vigelandi park, Oslo

16. Objektikeskne muuseum Vasa muuseum

17. Viikingilaev Oslos

18. Näituste tüpoloogia struktuuri järgi • Subjektiivne – peamiselt kollektsionäär. Vaatajal raske aru saada printsiipidest • Süstemaatiline – a) taksonoomiline; b) koolkondlik; c) kronoloogiline • Keskkondlik e kontekstuaalne (nt isikumuuseumid v loomaaed) • Narratiivne e jutustav (nt nõukogude aegsed v holokausti teemalised)

19. Näituste tüpoloogia stiili järgi • Esteetiline – rõhub eksponaadi esteetilisele kvaliteedile (sh kliiniline) • Emotsionaalne – tähelepanu meeleolu loomisele, teatraalne ja ümbrust tähtsustav • Didaktiline – palju selgitavat teksti

20. Näituste tüpoloogia tehnika järgi • Staatiline e asjad vitriinis • Dünaamiline – toimub mingi audiovisuaalne liikumine, mis elavdab näitust • Interaktiivne – saab ise kaasa lüüa (nt teadusmuuseumid)

21. Kaasaegsed tendentsid • Suund tri-partite´le – ennem ekspositsioon ja suletud fond; nüüd lisandub avatud fond • Nišimuuseumid; pärandikeskused • Rohkem dialoogi ja interaktiivsust • Muuseumpedagoogika esiletõus • Blockbuster-tüüpi näituste võidukäik

22. Muuseumipedagoogika ajaloost, mõistest ja eesmärkidest • Euroopa muuseumipedagoogika algus 19. saj Liverpoolis – Henry Higgins algatas rändnäitused; USAs Ontarios 1845 õpimuuseum • Piirteadus museoloogia, pedagoogika ja psühholoogia puutepunktis • Eesmärk – õpetada teemat (loodus, ajalugu, kodulugu jne) ja õpetada muuseumit kasutama ka hiljem täiskasvanuna • Põhimõtted – teooria ja praktika põimumine; ei tohi olla nähtavalt kohustuslik, põhineb uudishimul; didaktiline osa peab olema õpilasele vähenähtav

23. Rakendamine • Pärimuskultuuri- ja keskkonnaõppel • Kooliks ettevalmistamisel • Lõimival õppel – saab sulandada erinevaid teadmisi • Elukestval õppel – vanemad põlvkonnad toovad muuseumisse ka oma kogemust

24. Muuseumipedagoogilised võimalused • Loeng (klassika); muuseumis saab kasutada originaalesemeid näitlikustamisel • Fonditund – põhineb kollektsioonile • Teematund v teemapäev; Elamustepäev • Mängutund v mängupäev • Filmiprogramm • Töövihik; ristsõna; muuseumimäng • Mingi suurem ühistöö

25. Teematunnid Viljandi Muuseumis

26. ERM perepäev