1 / 23

HEAOLU JA MAJANDUSARENG

HEAOLU JA MAJANDUSARENG. ERIK TERK TLÜ EESTI TULEVIKU-UURINGUTE INSTITUUT. Peatüki autorid. Helje Kaldaru Anneli Kaasa Tartu Ülikool Raul Eamets Alari Purju – EBS Reelika Leetmaa – Praxis Silja Lassur Külliki Tafel-Viia TLÜ ETI Erik Terk.

charles-good
Télécharger la présentation

HEAOLU JA MAJANDUSARENG

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. HEAOLU JA MAJANDUSARENG ERIK TERK TLÜ EESTI TULEVIKU-UURINGUTE INSTITUUT

  2. Peatüki autorid • Helje Kaldaru • Anneli Kaasa Tartu Ülikool • Raul Eamets • Alari Purju – EBS • Reelika Leetmaa – Praxis • Silja Lassur • Külliki Tafel-Viia TLÜ ETI • Erik Terk

  3. Majanduskasv ja majandusareng ei ole tõlgendatavad vaid tootmistegurite mehaanilise akumulatsiooni saadusena • ... vaid suuresti läbi inim-ja sotsiaal-kapitali arengu ja arendamise. • Siit sotsiaalpoliitikate (nendes laias mõttes) tähtsus.

  4. Sotsiaalteadlane arvab, et investeeringud inimkapitali või sotsiaalse kapitali on sama tähtsad kui investeeringud füüsilisse kapitali. • Kapitalist ja ökonomist pole aga alati veendunud, et need investeeringud annavad piisavalt kõrget ja turu poolt vajatavat efekti. • Teatud vastuse sellele dilemmale võivad anda riikidevahelised uuringud ja võrdlused.

  5. Kaldaru&Kaasaallptk.baseerub Euroopean Social Survey andmetel (24 maad). • Heaolu komponentide seisund ja dünaamika; • Heaolu aspektid: - majanduslik (jõukus ja selle jaotus); - inimkapital (haridus, tervis); - sotsiaalkapital. • Kõiki neid saab hinnata nii objektiivsete kui subjektiivsete näitajate järgi.

  6. Järeldusi: • Oleme praktiliselt kõikide komponentide järgi mitte Euroopa tugevamas, aga nõrgemas liigas (sotsiaalkapital siiski suhteliselt tugev). • Kõikide valdkondade osas on meie subjektiivsetel hinnangutel baseeruvad rankingud paremad kui objektiivsetel andmetel baseeruvad. • Küsimus:Mis juhtub kriisi ajal?

  7. HEAOLUOBJEKTIIVSE JA SUBJEKTTIVSE ÜLDNÄITAJA SEOS

  8. ERINEVUS SUBJEKTIIVSE JA OBJEKTIIVSE HEAOLUNÄITAJA VÄÄRTUSTE VAHEL

  9. Sotsiaalkulutuste tase ja dünaamika ( Alari Purju) • Sotsiaalkulud on kõrge majanduskasvu tingimustes küll kasvanud, aga nende (haridus, sotsiaalkaitse ja valitsemiskulude) kasv majanduskasvust palju tagasihoidlikum; • Tervishoiukulud püsinud madalal tasemel.

  10. Taoline arengumudel on aidanud hoida eelarvet tasakaalus, vaevalt aga aidanud luua inim-ja sotsiaalset potentsiaali tulevaseks arenguks.

  11. SOTSIAALSE KAITSE KULUTUSTE OSAKAAL EUROOPA LIIDU RIIKIDES 2005. AASTAL (% SKP-st)

  12. Suhteliselt kõrge haridustase Eestis muudab tööjõu paindlikumaks ja kergendab majandusstruktuuri muutumist.

  13. 25-64-AASTANE VÄHEMALT KESKHARIDUSEGA RAHVASTIK EUROOPA LIIDUS AASTATEL 2006 %

  14. Kasvav majandus on aidanud täiendava rahaga “siluda” tervishoiusüsteemi ebakohti. • Võib eeldada, et majanduslanguse tingimustes siin vastuolud suurenevad

  15. Majanduse kohanemine Eestis on “õhukese riigi” tingimustes toimunud just tööturu kaudu. See pädeb ka praeguse kriisi puhul. • Hinnates inimeste liikumist ja töökohtade teket ja kadumist ei saa Eesti tööturgu pidada jäigaks (Eamets&Leetmaa)

  16. Ideaaliks on nn turvalise paindlikkuse süsteemi realiseerimine. Süsteemil on 4 elementi. • Olukorda võib Eestis rahuldavaks lugeda vaid neist esimese, tööturu paindlikkuse osas.

  17. Aktiivse tööturupoliitika meetmed alarahastatud. Kontingent kellele laieneb meil väike ja periood lühike

  18. KULUTUSED AKTIIVSELE TÖÖPOLIITIKALE EL-i RIIKIDES 2006. AASTAL ( % SKP-st)

  19. Sotsiaalne turvalisus töötushüvitus ülimadal. Samas osa kontingenti saavad nii koondamishüvitust kui töötuskindlustushüvitust. Vaja oleks toetada osalise koormusega töötamist.

  20. Täienduskoolitus ja ümberõpe osalejate % väike, seda eriti madalamate tööturupositsioonide osas.

  21. Linnad • Eesti majanduse tuleviku otsustavad suuresti suuremad linnad: Tallinn, Tartu. • Eesti linnadel/linnaregioonidel suuremad śansid saada valdavalt teenindusmajanduslikeks nn. loovateks teadmuslinnadeks, mitte kõrgtehnoloogiatööstuse linnadeks.

  22. Eesti regioonide arenguindikaatorid võrreldes EL-i regioonide keskmistega

  23. See eeldab linnade atraktiivsuse tõstmist, kompleksset arendamist nn. loomelinnade kontseptsiooni alusel (Tafel-Viia, Lassur, Terk)

More Related