Download
heaolu ja majandusareng n.
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
HEAOLU JA MAJANDUSARENG PowerPoint Presentation
Download Presentation
HEAOLU JA MAJANDUSARENG

HEAOLU JA MAJANDUSARENG

210 Vues Download Presentation
Télécharger la présentation

HEAOLU JA MAJANDUSARENG

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. HEAOLU JA MAJANDUSARENG ERIK TERK TLÜ EESTI TULEVIKU-UURINGUTE INSTITUUT

  2. Peatüki autorid • Helje Kaldaru • Anneli Kaasa Tartu Ülikool • Raul Eamets • Alari Purju – EBS • Reelika Leetmaa – Praxis • Silja Lassur • Külliki Tafel-Viia TLÜ ETI • Erik Terk

  3. Majanduskasv ja majandusareng ei ole tõlgendatavad vaid tootmistegurite mehaanilise akumulatsiooni saadusena • ... vaid suuresti läbi inim-ja sotsiaal-kapitali arengu ja arendamise. • Siit sotsiaalpoliitikate (nendes laias mõttes) tähtsus.

  4. Sotsiaalteadlane arvab, et investeeringud inimkapitali või sotsiaalse kapitali on sama tähtsad kui investeeringud füüsilisse kapitali. • Kapitalist ja ökonomist pole aga alati veendunud, et need investeeringud annavad piisavalt kõrget ja turu poolt vajatavat efekti. • Teatud vastuse sellele dilemmale võivad anda riikidevahelised uuringud ja võrdlused.

  5. Kaldaru&Kaasaallptk.baseerub Euroopean Social Survey andmetel (24 maad). • Heaolu komponentide seisund ja dünaamika; • Heaolu aspektid: - majanduslik (jõukus ja selle jaotus); - inimkapital (haridus, tervis); - sotsiaalkapital. • Kõiki neid saab hinnata nii objektiivsete kui subjektiivsete näitajate järgi.

  6. Järeldusi: • Oleme praktiliselt kõikide komponentide järgi mitte Euroopa tugevamas, aga nõrgemas liigas (sotsiaalkapital siiski suhteliselt tugev). • Kõikide valdkondade osas on meie subjektiivsetel hinnangutel baseeruvad rankingud paremad kui objektiivsetel andmetel baseeruvad. • Küsimus:Mis juhtub kriisi ajal?

  7. HEAOLUOBJEKTIIVSE JA SUBJEKTTIVSE ÜLDNÄITAJA SEOS

  8. ERINEVUS SUBJEKTIIVSE JA OBJEKTIIVSE HEAOLUNÄITAJA VÄÄRTUSTE VAHEL

  9. Sotsiaalkulutuste tase ja dünaamika ( Alari Purju) • Sotsiaalkulud on kõrge majanduskasvu tingimustes küll kasvanud, aga nende (haridus, sotsiaalkaitse ja valitsemiskulude) kasv majanduskasvust palju tagasihoidlikum; • Tervishoiukulud püsinud madalal tasemel.

  10. Taoline arengumudel on aidanud hoida eelarvet tasakaalus, vaevalt aga aidanud luua inim-ja sotsiaalset potentsiaali tulevaseks arenguks.

  11. SOTSIAALSE KAITSE KULUTUSTE OSAKAAL EUROOPA LIIDU RIIKIDES 2005. AASTAL (% SKP-st)

  12. Suhteliselt kõrge haridustase Eestis muudab tööjõu paindlikumaks ja kergendab majandusstruktuuri muutumist.

  13. 25-64-AASTANE VÄHEMALT KESKHARIDUSEGA RAHVASTIK EUROOPA LIIDUS AASTATEL 2006 %

  14. Kasvav majandus on aidanud täiendava rahaga “siluda” tervishoiusüsteemi ebakohti. • Võib eeldada, et majanduslanguse tingimustes siin vastuolud suurenevad

  15. Majanduse kohanemine Eestis on “õhukese riigi” tingimustes toimunud just tööturu kaudu. See pädeb ka praeguse kriisi puhul. • Hinnates inimeste liikumist ja töökohtade teket ja kadumist ei saa Eesti tööturgu pidada jäigaks (Eamets&Leetmaa)

  16. Ideaaliks on nn turvalise paindlikkuse süsteemi realiseerimine. Süsteemil on 4 elementi. • Olukorda võib Eestis rahuldavaks lugeda vaid neist esimese, tööturu paindlikkuse osas.

  17. Aktiivse tööturupoliitika meetmed alarahastatud. Kontingent kellele laieneb meil väike ja periood lühike

  18. KULUTUSED AKTIIVSELE TÖÖPOLIITIKALE EL-i RIIKIDES 2006. AASTAL ( % SKP-st)

  19. Sotsiaalne turvalisus töötushüvitus ülimadal. Samas osa kontingenti saavad nii koondamishüvitust kui töötuskindlustushüvitust. Vaja oleks toetada osalise koormusega töötamist.

  20. Täienduskoolitus ja ümberõpe osalejate % väike, seda eriti madalamate tööturupositsioonide osas.

  21. Linnad • Eesti majanduse tuleviku otsustavad suuresti suuremad linnad: Tallinn, Tartu. • Eesti linnadel/linnaregioonidel suuremad śansid saada valdavalt teenindusmajanduslikeks nn. loovateks teadmuslinnadeks, mitte kõrgtehnoloogiatööstuse linnadeks.

  22. Eesti regioonide arenguindikaatorid võrreldes EL-i regioonide keskmistega

  23. See eeldab linnade atraktiivsuse tõstmist, kompleksset arendamist nn. loomelinnade kontseptsiooni alusel (Tafel-Viia, Lassur, Terk)