Suurbritannia ja Prantsusmaa kahe maailmasõja vahel

1. Suurbritannia ja Prantsusmaa kahe maailmasõja vahel

2. Suurbritanniamajandus • Üheks valusaimaks probleemiks oli riigis valitsev tööpuudus. • Raskeiks koormaks kujunesid võlg USA-le ning turu kahanemine. Tööstuskaubad vahetati toidu ja toorainete vastu. • 1920. aastal valitses väikeettevõtlus, kus kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses põhjustas võimsaid kaevurite streike. • 1920.aastate lõpul algas Inglismaal majandustõus, mille aga katkestas ülemaailmne majanduskriis. Töötute arv kasvas 2, 5 miljonini. • 1931.a. loobus Briti valitsus naela kullastandardist. Kriis loodeti ületada ka kaitsetollide sisseseadmisega.

3. Suurbritannia riigikord, sisepoliitika • Suurbritannia oli riigikorralt konstitutsiooniline monarhia. • Suurbritanniat valitses 1917ast kuni 1936-ani George V. Kuningas Edward VIII loobus troonist oma abielu tõttu mittekuninglikust perekonnast pärit abikaasa tõttu. 1936. detsembrist sai Briti troonile George VI. • Inglise sisepoliitika tähtsaimaid reforme oli valimisõiguse laiendamine 1918.a. Kaotati varanduslik tsensus, meesvalijate vanusemäär langes 21. eluaastale. • Tänu inglise naisõiguslaste – sufrazettide survele said valimisõiguse ka naised. • Liberaalid kaotasid oma positsiooni riigi juhtimises. Konservatiivse partei kõrvale kerkis esile Tööerakond e. Leiboristlik partei. • 1924.a. parlamendivalimistel saavutasid nad võidu ja moodustasid oma valitsuse. Tööerakondlased olid võimul ka aastatel 1929-1931. Leiboristlik partei kuulutas oma eesmärgiks sotsialismi rahumeelse saavutamise. • 1929.a. olivõimul James Ramsay MacDonaldileiboristlikvalitsus, miseisuutnudvältidatöölisteelatustasemelangustkriisiaastatelningkaotasomavalijatetoetuse. Seejärelsõlmis MacDonald liidukonservatiivideganinglõinnrahvuslikuühtsusevalitsuse, miskoosnesparemapoolsetestleiboristidestjakonservatiividest.Inglismaasisepoliitikatoimusmõninganeniheparemale. • 1935.a. tulivõimuleBaldwinikonservatiividevalitsus.

4. Suurbritannia välispoliitika • Inglismaaloliprobleemnii India kui ka Iiriiseseisvuslastega. • 1921.a. sõlmitikokkuleppe, mille aluselsaiIirimaadominioonistaatuse.Sinn FeinikoondunudiirirahvusradikaalidnõudsidagatäielikkusõltumatustningInglismaalekuuluvaPõhja-IirimaaliitmistülejäänudIirimaaga. Aastal1922said Iirimaa 32 krahvkonnast 26 iseseisvuseningmoodustasidIiri Vabariigi. • AllesjäänudosaÜhendkuningriigistnimetataksealates1927. aastastSuurbritanniajaPõhja-IiriÜhendkuningriigiks. • 1937.a.kuulutasIirimaakatoliiklikosa end iseseisvaksvabariigiks. Põhja-IirimaaagajäiBritikuningriigikoosseisu. • Kanada, Lõuna-Aafrika, AustraaliajaUus-MeremaasaavutasidBritiimpeeriumisdominioonistaatuse – st. Britiasumaad, millelomaparlament, valitsus, kohtusüsteemjaseadusandlus. Egiptus,Jeemen, Saudi-AraabiajaIraakvõitlesidväljaiseseisvuse. • 1931.a. võetivastuWestminsteristatuut e. seadus, millegaInglismaannvalgedkolooniadjadominioonid(Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika) said peaaegutäielikuiseseisvuse – neistükskieiolnudsise- egavälispoliitiliseltteiseleallutatud. • BritiimpeeriumithakatiametlikultnimetamaBritiRahvasteÜhenduseks. • Suurbritanniavälispoliitilistekspõhisuundadeksolid:1)tasakaaluhoidmineEuroopasning2) võitluskommunismiohuvastu.InglismaapüüdistakistadaSaksamaatugevnemist, kuidsamasnähtiSaksamaas ka tasakaalustavatjõudu, kunajuhtrolliEuroopaspüüdisetendadaPrantsusmaa. • 1935.a. sõlmitiInglise-Saksamereväekokkuleppe, millealusellubatiSaksamaataasomasõjalaevastikkuülesehitada. • 1930. aastate II poolelseisisInglismaavastukasvavalenatsismiohuleningpüüdisdiplomaatilistevahenditega II maailmasõdaärahoida.

5. Prantsusmaa majanduselu • Tänu võidule I maailmasõjas suurenesid Prantsusmaa koloniaalvaldused; • majandust aitasid edendada reparatsioonimaksud ning sakslastelt äravõetud Elsass-Lotringi piirkond. • Varasemast põllumajandusmaast kujunes võimas tööstusriik.

6. Prantsusmaa sisepoliitika • Prantsusmaaolipresidentaalne(III)vabariik . • Poliitiliseselusdomineerisid 1930. aastatekeskpaiganiparemerakondadevalitsused. Koalitsioonivalitsusedagavahetusidkiiresti. • Prantsusmaaltoimusaganihevasakule. • MajanduskriisialgusaastatelolivõimulparemtsentristideTardieu valitsus, kuidpärast1932.a. valimisi järgnesradikaalist sotsialisti Herriotvalitsus. • Aastail1919-39oliPrantsusmaalühtekokku 41 valitsust. • Ülemaailmnemajanduskriisjõudis 1930. aastatealguses ka Prantsusmaale. Vahetuvadvalitsusedüritasidmajanduskriisistjagusaadatraditsioonilisivahendeidkasutades, kuidedutult. Kärbitieelarvelisikulutusijatõstetimakse. • 1934.a. veebruariskorraldasidäärmuslasedPariisismeeleavalduse, mille käigusüritatihõivataparlamendihoone. Riigipöördekatsesurutimaha. • 1936.a.parlamendivalimistelsaavutasRahvarindessekoondunudvasakpoolsedjõudülekaalukavõidu. • Nn. Rahvarindevalitsusemoodustassotsialistlikparteikoosradikaalsotsialistidega. Võetivastuterveridaseadusi, mille abilpüütitõstaelanikkonnaostujõuduningrakendadasotsiaalseidtagatisi. Vähendatitöönädalat 48 tunnilt 40-le. Puhkuseseadusealusel anti töötajateleiga-aastane 2-nädalane tasustatudpuhkus. • Rahvarindevalitsusagalagunes 1938.a. sügiselsisevastuoludetõttu.

7. Prantsuse välispoliitika • Välispoliitikas üritas Prantsusmaa kindlustada oma üleolekut Euroopas. • 1923.a. algul okupeeriti koos belglastega Ruhri piirkond tekitades terava poliitilise kriisi. Peagi oli Prantsusmaa sunnitud väed selt välja viima. • Prantsusmaa oli sunnitud otsima tuge Rahvasteliidult ja rajama oma julgeoleku riikidevahelistele lepetele. • 1935.a. sõlmiti vastastikuse abistamise leping Nõukogude Liiduga. • 1930ndate II poolel oli olulisim koostöö Suurbritanniaga. • 1938.a. kirjutati alla Müncheni kokkuleppele Tsehhoslovakkia tükeldamise osas. 1930. aastate lõpul sattus Prantsusmaa aga raskesse välispoliitilisse olukorda, kus teda ümbritsesid 3 vaenulikku riiki: Saksamaa, Itaalia ja Hispaania.