1 / 22

Maakonna arengustrateegia

Maakonna arengustrateegia. Aivi Telvik SA Tuuru juhataja 25. aprill 2007 BEN seminar. OLUKORRAST MAAKONDADES. Maakondades on hulgaliselt kehtivaid arengudokumente (KOV, maakondlikke integreeritud kavasid, valdkondlikke)

kareem
Télécharger la présentation

Maakonna arengustrateegia

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Maakonna arengustrateegia Aivi Telvik SA Tuuru juhataja 25. aprill 2007 BEN seminar

  2. OLUKORRAST MAAKONDADES • Maakondades on hulgaliselt kehtivaid arengudokumente (KOV, maakondlikke integreeritud kavasid, valdkondlikke) • Kõigis maakondades on integreeritud dokumentidest olemas maakonnaplaneering • Hiiu maakonna valdkondlikud AKon: energeetika AK koolivõrgu AK turismi AK hooldusravi võrgustiku AK

  3. KÜSIMUSED JA PROBLEEMID • Kas arengudokumendid haakuvad omavahel? • Majandusarenguga seotud arengustrateegiaid leidub vähem, pigem on õigusaktidest tulenevad kitsa valdkonna kavad • AK on koostatud erinevatel aegadel • Koostatud erineva ajahorisondiga • Ülesehituselt erinevad • Terminoloogia - arengukava, arengustrateegia, tegevuskava • Kättesaadavus? Ja igapäevatöös kasutamine?

  4. EESMÄRK • Milleks meile arengustrateegiaid vaja on? • Ideaalvariant: • soovitud tuleviku määratletus • erinevate huvide tasakaalustatus • tegevuskokkulepete saavutatus piirkonna arenguliste ühishuvide defineerimise kaudu • Praktilises mõttes: • arenguprobleemide ja -vajaduste kaardistatus, arendusideede väljatoomine, tegevuskavade väljatöötamine, rahastamismeetmete (nt. SF) kavandamise alus • otsuste põhjendamise alus

  5. VORM • juriidiline ja sisuline staatus, seos regionaalhaldussüsteemiga (omanik) ning planeerimise õigusraamistikuga • eraldi dokument vs. maakonna- planeeringu osis (seletuskiri)? • siduv vs. suunav ----> kehtestatav vs. kokkulepe • Korrigeerimine, kui sage?

  6. SEOS MUUDE AK-ga • Seos maakonnaplaneeringuga • Seos KOV arengukavadega (tegevuskava...) • Seos teiste maakonna tasandi (valdkondlike, piirkondlike) strateegiatega (üldised strateegilised valikud...) • seos riiklike strateegiatega

  7. Hiiumaaarenguvisioon aastaks 2010 • kõrge elatustaseme ja heaolu saar • turvaliseim koht Eestis • toimiv säästliku arengu mudel Läänemeres • parim paik kaugtööks KAS JÄÄME SELLE JUURDE?

  8. LÄHTEÜLESANNE Hiiumaa arengustrateegia koostamise I etapile Töö sisu: • Ülevaade kehtivatest Hiiu maakonna eri tasandite arengudokumentidest koos eksperthinnangu andmisega arengustrateegiale „Hiiumaa 2010“. • Ülesande käigus kaardistada hetkel kehtivadkõigi tasandite arengukavad

  9. Kaardistamise tulemusena • kirjeldada valdkondade hetkeolukord • analüüsida kõigi kaardistatavate arengukavade kattuvusi, tuua välja nende omavahelised seosed ja vasturääkivused, tuua välja üldised suundumused ja probleemid • koostada arenguvajaduste loetelu valdkonniti 2007 - 2013

  10. Hiiumaa külaarengukavad • Kokku on koostatud 12 piirkondade vs. Külade arengukava, mis hõlmavad 83 küla Hiiu maakonnas (kokku 182 küla) • Emmastes – 17 küla • Kõrgessaares – 31 küla • Käinas – 9 küla • Pühalepas – 26 küla

  11. EDASI • Koostatakse lähteülesanne Hiiumaa arengustrateegia koostamise II etapile Võimalused: • Maakonna arengustrateegia • Arengukokkulepe sotsiaalsete partnerite vahel, vastutus jaotatud

  12. Sotsiaalne kapital • arengueesmärkide määratlemisel ja saavutamisel on võtmesõnaks koostöö, koostöövõime ehk sotsiaalne kapital (SK) • SK-l on teatud sarnasus inimkapitaliga ning füüsilise kapitaliga, neid võib nii kasvatada kui kahandada (raisata)

  13. Inimkapitali vähendavad tegurid • madal sündivus • halb tervis (pikaajaline töötus, heitumine) • enneaegsed surmad • ebaterved eluviisid • koolist väljalangevus • vaesus • edu ja tarbimiskultus • väljaränne • ettevõtluses rõhk alltöövõtule jne

  14. SK raiskamist ehk koostöövõime halvenemist iseloomustavad: • ületöötamist põhjustanud edu ja tarbimiskultus, tegijate vähesus • perekonnasidemete nõrgenemine (mehed mandril…) • korruptsioon • varanduslik ja hariduslik kihistumine (mittemõistmine omav.) • ebaõiglus • mannetu regionaalpoliitika • HIV, narkomaania, kuritegevuse kasv • ühiskonna atomiseerumine (igaüks nokitseb omaette) • kadedus • religiooni nõrkus jne

  15. Inim- ja sotsiaalse kapitali nappuse mõjud • oht rahva, tema keele ja kultuuri edasikestmisele • madalam konkurentsivõime majanduses • väljaränne – paremat elupaika otsima • võõrtööjõu vajadus majandusarengu nimel

  16. Tugev kodanikuühiskond aitab vastu seista SK vähenemisele • hoiab silma peal poliitikutel, mõjutab otsuseid • hoiab igikestvaid väärtusi • töötab välja sihid, visioonid ühiskonna arenguks – kes me tahame olla mõne aja pärast • seisab vastu kihistumisele ja annab uued võimalused hättasattunuile • aktiviseerib passiivseid, kaasab • Planeerimise võti - RÄÄGI INIMESTEGA!

  17. SK suurendab • Koolitus, kaasamine läbi koolituste • Leader mõte on kaasamise ja koolitamise kaudu tugevdada kohalikku kogukonda, õpetada teda mõtlema, planeerima, vastutama ja koos tegutsema

  18. LEADER PIIRKONNA ARENGUSTRATEEGIA • Piirkonna elanike ja elanike rühmade kaasatus • Tegevuspiirkonna ühtsus • Partnerluspõhimõtete rakendamine • Eelarve selgus, põhjendatus • Strateegia ülesehitus, ajakava elluviidavus • Strateegia majanduslik elujõulisus ja jätkusuutlikus • Strateegia uuenduslikkus • Rahvusvahelise ja piirkondliku koostöö elemendid • Kohaliku arengupotentsiaali kasutamine

  19. PÕLVAMAA PK STRATEEGIA PROGRAMMID (näide) • Piirkonna turismikaartide programm • Loodus- ja kultuuripärandi tutvustamise prog. • Kogukonnaettevõtete, turismi- ja loodustoodete koolitusprogramm • Turismiinvesteeringute ettevalmistamise prog. • Elukondliku üldkasutatava infrastruktuuri prog. • Kogukonna tegevuskeskuste programm • Külaliidrite koolitusprogramm • Noorteaktiivi programm

  20. MTÜ Hiidlaste koostöökogu • Hiidlaste koostöökogu = partnerluskogu • Piirkond – kogu Hiiumaa • Praegu viiakse läbi piirkonna sotsiaal-majanduslikku uuringut • Kasvatatakse piirkonna sotsiaalset kapitali (töötubades kaasamine jne) • Aasta lõpuks valmib maaelu integreeritud arengustrateegia, mille ülesehitus täna veel lahtine

  21. TÄNAN! RÕÕMSAID PÄEVI HIIUMAAL!

More Related