ALKOHOL, noored & kuritegevus

1. ALKOHOL, noored & kuritegevus Uno Traat

2. Alkoholisõltuvus Euroopas • Kui võrrelda alkoholi tarbimise taset erinevatel kontinentidel, siis selgelt kerkib esile Euroopa – Euroopas tarbitakse alkoholi maailmas ülekaalukalt kõige rohkem • Euroopas on ca 23 milj inimest alkoholisõltuvuses, s.t. 5% meestest ja 1% naistest • Igal aastal sureb ca 200 000 inimest alkoholist tingitud surma

3. Alkohol, Baltikum ja Eesti • Euroopa Liidus omakorda on probleemsem piirkond Baltikum • Eestis on 120000…150000 alkoholisõltuvuses inimest • TAI analüüside põhjal Eestis sureb iga aasta ca 1500 inimest alkoholist tingitud surma

4. ESPAD UURINGUST

5. Espad UURINGU ÜLDISELOOMUSTUS (I) • Autoriteetsemaid rahvusvahelisi noorte alkoholi tarbimise ja vastavate hoiakute uuringuid kannab nime ESPAD (The European School Survey on Alcohol and other Drugs) • Viimane uuring viidi läbi 2011.a. • Valimiks oli 15-16-aastased koolinoored

6. ESPAD uuringu ÜLDISELOOMUSTUS (ii) • Valimi suuruseks oli 4736 kooliõpilast • Valimis oli 108 eesti- ja 33 vene- keelset kooli • Uuring oli representatiivne

7. Olulisemaid tulemusi (I) • On toimunud poiste ja tüdrukute alkoholi tarbimise tasemete ühtlustumine, s.t. kui 1995.a. oli poiste ja tüdrukute alkoholi tarvitamise erinevused küllalt suured, siis nüüd on vahed peaaegu olematud

8. Olulisemaid tulemusi (II) • Eestis on koolinoorte seas purjutajaid rohkem kui Euroopa riikide seas keskmiselt (vastavalt 42% ja 39%) • Kolmandik Eesti koolinoortest on alustanud alkoholi proovimisega enne 12. eluaastat • Nii EL riikides kui ka Eestis on alkoholi tarbimine noorte seas vähenenud (eelneva uuringu andmetega võrreldes)

9. Olulisemaid tulemusi (III) • 14.a ja noorematest on üle poole poistest ja tüdrukutest joonud end purju • Vaid 5% koolinoortest pole kordagi alkoholi proovinud

10. Koolinoorte hoiakutest alkoholi tarvitamise suhtes • Nii poisid kui tüdrukud hindavad alkoholi tarvitamise „positiivseid“ aspekte kõrgemalt kui „negatiivseid“ • Kuid tüdrukud hindavad alkoholi tarvitamise „positiivseid“ aspekte veelgi kõrgemalt kui poisid

11. NOORTE Alkoholi tarbimise 4 olulisemat murekohta

12. ALKOHOLIGA SEOTUD ÕIGUSRIKKUMISED

13. Registreeritud kuritegevuse dünaamika Eestis 2004 - 2011

14. Alkoholiga seotud õigusrikkumised

15. Alkoholi käitlemisega seotud süüteod • Illegaalse alkoholi tootmine • Illegaalse alkoholi müük jms

16. Alkoholi hankimiseks toimepandud kuriteod • Väga paljud kuriteod on toime pandud • alkoholisõltlaste poolt alkoholi hankimiseks • (vargused, röövimised, illegaalne äri, pettused, • jms)

17. Alkohol – vägivallakuriteod • Alkoholi tarbimine mõjutab eelkõige vägivalla- • kuritegevuse taset, muude kuriteoliikide osas on • sõltuvus nõrgem

18. Vägivallakuriteod Olulisemad vägivallakuriteod on järgmised. • Kehaline väärkohtlemine • Avaliku korra raske rikkumine • Röövimine • Ähvardamine • Vägivald võimuesindaja suhtes • Seksuaalkuriteod • Raske tervisekahjustuse tekitamine

19. Alkoholi tarbimise dünaamika ja vägivallakuritegude dünaamika 2004- 2010

20. Ilmneb põhjuslik seos • Seega, alkoholi tarbimise taseme muutumise dünaamika langeb silmnähtavalt kokku vägivallakuritegude arvu muutumise dünaamikaga • Põhjuslik seos on ilmne

21. Alkoholi ja agressiivsuse seoste uurimine • Alkoholi ja agressiivsuse seoseid on uuritud üle poole sajandi • Uurimused on andnud väga kooskõlalisi tulemusi: alkoholi tarbimine tõstab agressiivse käitumise tõenäosust (Bushman, 1997, Collins, 1981, Ito, Miller & Pollock, 1996, Parker & Auerhahn, 1998, jt) ja alkohol soodustab kuriteo ohvriks sattumist

22. ALKOHOL JA PEREVÄGIVALD

23. Alkohol ja perevägivald • Eriti suur on alkoholijoobe osatähtsus perevägivalla • tekkes • Lääne Politseiprefektuuris läbiviidud perevägivalla • analüüs näitas, et ca 80% perevägivalla juhtudel oli • vägivallatseja purjus • Umbes pooltel juhtudel oli tegemist raske joobeastmega

24. Tüüpiline vägivallatseja • Alkoholiprobleemidega • töötu • 30…49-aastane mees

25. Perevägivald ja naised • Sotsioloogide Pettai ja Kase uurimistulemuste põhjal • kannatab Eestis ca 41 000 naist perevägivalla all aastas

26. Perevägivald ja lapsed • Lapsed olid praktiliselt kõigi uuritud perevägivalla- • juhtumite puhul selle pealtnägijaiks • Kolmandikul juhtudel pööras vägivaldne mees oma viha ka laste vastu

27. Vägivalla „surnud ring“: lapsest täiskasvanuks

28. Alkoholi kuritarvitamine → perevägivald → laste hälbiv käitumine • Perevägivalla nägemine/ kogemine soodustab väga tugevalt lastel hälbiva käitumise kujunemist (agressiivsus, alkoholi/narkootikumide tarbimine, enesehävituslikud kalduvused, kuritegelikule teele sattumine, jms)

29. Alkoholijoobes isikute ründe objektiks sattumise risk Alkoholijoobes isikute ründe objektiks sattumise riski tõenäosus on tunduvalt suurem: • meestel • noortel • töötutel • napsitamiskalduvustega isikutel

30. Alkoholi tarbimine kui suurimate kahjude allikas • Alkoholi tarbimisest tulenevad kahjud ühiskonnale • ületavad kõigi narkootikumide tarbimisest tulenevad • kahjud kokkuarvatult

31. Põhijäreldusi (I) • Alkohol – TAPJA NR. 1 EESTIS

32. Põhijäreldusi (II) • Seega, kui suudetakse alkoholi tarbimise taset oluliselt • langetada, siis toob see kaasa ka kuritegevuse ja • vägivalla taseme olulise languse ning noorte hälbiva • käitumise vähenemise

33. TÄNAN TÄHELEPANU EEST! • Ots peal!