1 / 35

BIOGEENSED STIMULAATORID. F TONTSIIDID.

BIOGEENSED STIMULAATORIDMeetodi rajaja Odessa silmakirurg Filatov, 1933Sarvkesta siirdamise jrgselt (katarakti ehk hallkae raviks) siirdatud kude elustus, tekkisid muutused transplantatsiooni mbruses, mille tulemuseks oli silmaltse selginemine.Theldas, et protsess oli kiirem, kui siirdatud

inga
Télécharger la présentation

BIOGEENSED STIMULAATORID. F TONTSIIDID.

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

    1. BIOGEENSED STIMULAATORID. FTONTSIIDID. Galeeniline farmaatsia, IV kursus Peep Veski Piret Kreutzwald Allikad: www.google.com Farmakognoosia pikud H. Kiik "Maailma viljad" T-E.Partsi loeng "Litosfr (ldksimused)" EP VI Martindale

    2. BIOGEENSED STIMULAATORID Meetodi rajaja Odessa silmakirurg Filatov, 1933 Sarvkesta siirdamise jrgselt (katarakti ehk hallkae raviks) siirdatud kude elustus, tekkisid muutused transplantatsiooni mbruses, mille tulemuseks oli silmaltse selginemine. Theldas, et protsess oli kiirem, kui siirdatud kudet oli eelnevalt lhikest aega hoitud madalal temperatuuril (2 ?C). Filatovi jreldus: ebasoodsates tingimustes on koed (nii loomsed kui ka taimsed) vimelised produtseerima aineid, mis ritavad silitada kudede normaalseid fsioloogilisi funktsioone. Filatov nimetas neid tekkivaid aineid "biogeenseteks stimulaatoriteks". Tegi katseid ka taimedega - nt Aloe arborescens.

    3. Mida me teame biogeensetest stimulaatoritest Termostabiilsed taluvad 120 C autoklaavis 1 tunni jooksul. Keemiliselt: dikarboonhapped, okskarboonhapped, aromaatsed kllastunud happed. Seni ei ole suudetud isoleerida. Toimivad kogu organismile, ei oma histoloogilist spetsiifilisust. Ei oma liigispetsiifilisust. Katalsaatorid, mis vga vikestes kogustes kiirendavad keemilisi reaktsioone ja parandavad fsioloogilisi funktsioone. Biogeneesi esilekutsuvad faktorid: temperatuuri muutus (nii klmutamine kui kuumutamine), kiirgus (ka valguskiirgus), keemilised ained.

    4. Kasutatavad taimed Aaloe Aloe vera (Linne) = Aloe barbadensis (Miller) = Aloe vulgaris (Lamarck)!!! Tuntakse umbes 300 liiki aaloesid, neist meditsiinis enim kasutatav on harilik aaloe ehk A. vera koos mitmete teisenditega (A. succotrina, A. africana, A. saponaria, A. sinensis, A. arborescens, A. Natal, A. ferox). Esimesena avastati aaloe-geeli kudesid taastav toime pletuste korral. Kasut. ka lahtistina (aloiin). Aaloe-geel kiirendab 6-8 korda fibroblastide (vastutavad kollageeni tekke eest) teket, omab tugevat niisutavat efekti, soodustab naha vliskihil kaitsekihi teket, vaigistab kiiresti valu ja soodustab pletiku taandumist (tnu bradkinaasi ja salitslhappe sisaldusele). A. vera sisaldab polsahhariidi (karrisiin), millel on tugev viirusevastane toime (ka HIV).

    5. Aaloe preparaadid EP: Aloe barbadensis Miller lehtede kontsentreeritud ja kuivatatud mahl, hdroksantratseeni (vljendatuna barbaloiini sisalduses) mitte vhem kui 28% Aloe capensis, peamiselt A. ferox Miller vi selle hbriidide lehtede kontsentreeritud ja kuivatatud mahl, hdroks-antratseeni sisaldus mitte vhem kui 18% Aloes extractum siccum normatum laltoodud aaloedest vi nende segust kuuma veega valmistatud kuivekstrakt, hdroksantratseeni sisaldus 19-21% Aaloe biogeensete stimulaatorite preparaat vhemalt kaheaastaste (eelnevalt 48 tundi klmutis hoitud) lehtede matseratsioonil saadud vesiekstrakt

    6. Aaloe preparaatide kasutamine Ekstrakt vahekorras 1:3 bronhiaalastma!?, mao- ja 12 srmiku haigused (ka haavandid) Ekstrakt vahekorras 1:20 silmatilgad, silmaveed, ninatilgad Silmasalv sisaldab 1% aaloe pulbrit Venemaal lisaks: 1) Extr. Alos fluidum pro inj., 2) Tab. Alos obductae, 3) Linimentum Alos. Aaloe-preparaadid on kasulikud kigi haigusseisundite korral, mis on phjustatud immuunpuudulikkusest vi immuunssteemi hiretest (ka AIDS ja Sclerosis multiplex). Kasutatakse kikvimalike pletuste korral (ka pikesepletus, kiiritus) kudede paranemise kiirendamiseks. Aaloe mahla (nt koos meega) on rahvameditsiinis tarvitatud kha puhul. Vrske mahl ravib edukalt herpest.

    7. Paksulehelised (Crassulaceae) Sedum telephium ssp. maximum suur kukehari. Sukulentne taim. Kasutusel vesiekstrakt vrskest taimest, mis on steriliseeritav ja parenteraalselt manustatav. Preparaat - Biosed. Kasutatakse kudede regenereerimiseks oftalmoloogias, stomatoloogias (parodontoos), luumurdude kokkukasvamise kiirendamiseks, mao- ja 12-srmiku haavandite korral. Omab ka pletiku- ja valuvastast toimet. Kalancho pinnata - sulgjas kalanhoe (ehk "toa-enen"). Kloroformiga konserveeritud mahl on antiseptilise ja pletikuvastase toimega (sis. polsahhariide, parkaineid, org.happeid, ensme ja mikroelemente). Kasut. halvasti-paranevate haavade, pletuste, lamatiste, nahalhede ravis, aga ka tonsilliidi ja igemepletike ravis.

    8. Mudadest valmistatud preparaadid Turbamudast saadud matseratsioonil veega toatemperatuuril 3-6 peva jooksul. Prast selgitamist filtritakse ja steriliseeritakse filtreerimise teel (eelsteriliseerimine!). Seejrel kuumutatakse 1,5 tundi 60-70 C juures. Kasutamine: mdanevad haavad, gnekoloogia (pletikud), mao- ja 12 srmiku haavandid, gastriit. Preparaat: Peloidinum D ehk turbamuda on orgaanikarikas pruunikasmust sete (jrvemuda), mis enamikus koosneb detriidist (valdavalt taimeosistest) ja nendega seostunud rauasooladest. D sisaldab rohkesti humiinaineid, eriti -happeid. D on dstroofsetele jrvedele iseloomulik sete. Humiinained on komplekssed, amorfsed orgaanilised hendid (polmeerid), mis on tekkinud enamikus taime-, vhemikus loomajnuste humifitseerumisel mullas ja setetes. Humiinained on m.h. huumuse peamised koostisosad.

    9. Limaanide (suudmejrvede, suudmelahtede) mudast biogeensed stimulaatorid prinevad organismidelt, mis produtseerisid neid enda alalhoiuks, tekitades muda (muutudes mudaks). Oluline: mudas vga palju erinevaid sooli, ka jodiide, bromiide, fosfaate jne., iseloomulik on aga raudsulfiidi suur hulk. Preparaate valmistatakse: destillatsioonil, ekstraktsioonil, pressimise teel. Destillatsioon veeauruga destillaadis vvliosakesed ja H2S Eemaldatamiseks: Pika-ajaline kuumutamine vvliosakeste suurenemine, H2S lagunemine Sedimentatsioon Filtrimine * Preparaat steriliseeritav ja parenteraalselt manustatav. * Preparaat - FiBS (vljattajate Filatov-Biver-Skorodinskaja nimedest). Kasutatakse: kroonilised artriidid, radikuliit, silmahaigused.

    10. Meremudast destillatsioonil Humisool valm. Eesti (algselt Haapsalu) meremudast destillatsioonil. Sisaldab ca 0,01% humiinhapete fraktsiooni. Humisool kui ravimpreparaat humiinhapete fraktsioon NaCl isoosmootses lahuses, manustatakse IM. Ca 1/3 humiinhapetest on pletikuvastase toimega. Kasutatakse: nina, kurgu, neelu, krva jne. pletike, liigeste krooniliste haiguste, parodontoosi korral. Omab ldtugevdavat toimet. Sobib ka elektroforeesiks. ***************** Biogeensete stimulaatorite preparaadid vivad sisaldada ka kumariini(e) ja kaneelhapet, mis omavad ise stimuleerivat toimet ning tugevdavad biol. stim. toimet. Kasutamise vastunidustused: (gedad) sdame-veresoonkonna haigused, hpertoonia.

    11. Humiinhape leelistes lahustuv, tugevates hapetes mitte-lahustuv makromolekulide kompleks, fenoolse struktuuriga polmeerid, mis on vimelised moodustama metallidega (eelkige rauaga) kelaate. Vees halvasti lahustuv pruun aine, leidub lisaks mudale ka pinnases, turbas, kivises. Humiinhapete allikaks on eelkige hukkunud taimed. Humiinhape on taimede kasvuhormooniks, pinnases mineraalide transporteriks!

    12. Huumus Humiinained

    13. FTONTSIIDID Ftontsiidid - ainevahetuse produktid, mida taimed on vimelised produtseerima ontogeneesi teatud staa-diumites; nn taimsed antibiootikumid. Lenduvad hendid, enamasti toimivad taimedele kaitsena putukate jm kahjulike faktorite eest. Nimetuse andis Leningradi likooli biokeemik Boris Tokin 1933. (1937.) aastal. Kslauk, sibul, paljud vrtsitaimed, tamm, mnd jne. le 5000 lenduva substantsi kaitseb taimi bakterite, seente ja putukate eest - takistavad nende paljunemist ja arengut. Laialt kasutusel Idamaades, Venemaal, Ukrainas jm. Kasut. m.h. ka aroomiteraapias ja veterinaarteraapias.

    14. Kslauk Allium sativum L. Sisaldab alliini, dialllsulfiidi, ajoeeni, ditiini, S-allltssteiini, ensme, vit. B, proteiine, mineraale, saponiine, flavonoide, ftoaleksiini, alliksiini. Allitsiin - Cavallito et al., 1944, struktuur 1952. CH2=CHCH2S-(O)-SCH2CH=CH2 Tekib kslaugu purustamisel alliinist (ensm alliinaasi toimel) vi diallldisulfiidi oksdatsioonil. Alliin - Seebeck 1948, struktuur 1951. CH2=CHCH2S(O)CH2C(NH2)HCOOH Kslaugu tinktuur matseratsioonil 90% alkoholiga (1:5). Mratakse alllsulfiidide sisaldus (mitte alla 0,15%). Kasutatakse: ateroskleroosi, hpertoonia ja seedetrakti atoonia korral. Eelkige antiseptiline vahendina.

    15. Kslaugu kasutamine Allitsiin - antibakteriaalne (esimene aine, millel testati ftontsiidne aktiivsus). Ftoaleksiin ja alliksiin - antioksdantne, antibakteriaalne, neurotroopne ja kasvajatevastane toime. Kasutamine: Ateroskleroos Hpertoonia Kasvajad Klmetushaigused Hperlipideemia Suhkurdiabeet Soolenugilised Seedehired Seenhaigused AIDS

    16. Sibul Allium cepa Sisaldab alliini (? allitsiin = ftontsiid), kvertsetiini (antioksdant), C-vit., suhkruid, mineraalaineid. Pisaratevoolu tekitab sibula purustamisel tekkiv S-propenlsulfeenhape, mis on ebapsiv ja muutub rritavaks gaasiks (ingl.k. - syn-propanethial-S-oxide). Kasutamine: Klmetushaigused ja pletikud, immuunsuse tugevdamine Diureetik Ekspektorant Suhkurdiabeet Osteoporoos Kasvajad Kolesterooli-taseme alandamiseks Sdamehaigused (Videtavalt afrodisiaakumi omadused?)

    17. Tuvastatud ftontsiidne aktiivsus Arukask Betula pendula Sabiinakadakas Juniperus sabina Mustsstar Ribes nigrum Pldharakaladva liigid Erysimum sp. Must kapsasrohi e. must sinep Brassica nigra Valgesinep Sinapis alba maralehine huulhein Drosera rotundifolia Sstlehine teeleht Plantago lanceolata Suur mungalill (kress) Tropaeolum majus Saialill - Calendula officinalis?

    18. Arukask Betula pendula Pungad sisaldavad eeterlikku li, mille peam.komp-d on ?-kop(a)een, germakreen D ja d-kadineen. Koore (kasetohu) vline kiht sisaldab 20% betuliini (triterpeen). Betuliin muutub betuliinhappeks, mis on biol.aktiivsem kui betuliin. Malaaria-, pletiku- ja HIV- vastane toime. Kasvajatevastane toime(?). Preparaat - Befungin

    20. Sabiinakadakas Juniperus sabina Mrgine! Oksad ja okkad iseloomuliku ebameeldiva lhnaga. Okkad ja seemned sisaldavad sabinooli (terpeenalkohol) ja gallushapet, millest tekib progallool - rritavad limaskesti, sabinoolil toime nrvissteemile (krambid), progallool blokeerib sooletegevuse. Sisaldab eeterlikku li, milles leidub pineeni, kadineeni ja sabinooli. rritav toime - eriti emakale (kasut. amenorra ja menorraagia korral), kasut. soolenugiliste vastu, kroonilise reuma korral. Saadaval pulbri, infusioonilahuse ja veega lahjendatud mahlana. USP VIII sisaldas ka vedelekstrakti.

    21. Mustsstar Ribes nigrum Sisaldab vga palju vitamiine (eriti C-vit.), aga ka K, P, Fe, Ca, Mg, pektiinaineid, fosforhapet, parkaineid ja karotiini. Seemnetes palju ?-linoleenhapet (essentsiaalne RH). Pletikuvastastest ainetest on leitud polfenoole/antotsaane (15 erinevat - nt delfinidiinid ja tsanidiinid). Kasutusel peam. sdamehaiguste, kasvajate, bakternakkuste ja klmetushaiguste korral - tstab organismi vastupanuvimet. Mustsstar korrastab vererhku ja alandab kolesteroolitaset, aitab organismist vlja viia kusihappe ja oblikhappe lejke. Diureetilise toimega ning tstab uriini pH-taset. Kaitseb nrvirakke - vib aidata ennetada Alzheimeri tbe. Vlispidiselt saab nii lehtede kui marjade vesitmmiseid kasutada halvastiparanevate haavade ning suulimaskesta haavandite raviks.

    22. Pldharakalatv - Erysimum sp.

    23. Must sinep ehk must kapsasrohi Brassica nigra Peam. kasutatav vrtsina (kuulub nt curry koostisse). Kha vastu - sinepiplaaster vi pulber. Sisaldab u. 1% sinigriini (alllglkosinolaat), millest mrosiini abil vee toimel vabaneb alllisotiotsanaat ehk eeterlik sinepili (lenduv, lhnav, silmi rritav). Sinepili toimib loomadele "keemiarelvana". Ohtlik ka taimele endale, mistttu varusid silitatakse glkosiidi-vormis. Seemned sisaldavad ka 30% rasvli (nim. samuti sinepiliks), milles leidub linoleen-, linool- ja eruukhapet sisaldavaid trigltseriide. Rasvli on Indias kasutatud toidulina, kuid seda peetakse inimesele vrdlemisi ohtlikuks.

    24. Valge sinep Sinapis alba s. Brassica alba Seemned sisaldavad sinalbiini - tioglkosiidi - mis annab lhna ning teisi lenduvaid hendeid, kuid lhn on mahedam kui mustal sinepil. Seemned sisaldavad ka proteiine (28%) ja rasvli (35%). Seemnetest toodetakse sinepit.

    25. maralehine huulhein Drosera rotundifolia Liha(s.t. putuk)toiduline taim, kasvab peam. soodes ja rabades. D.H. Hall et al. jrgi avaldavad maralehise huulheina ekstraktid tugevat pletikuvastast ja krambivastast toimet. Phjuseks flavonoidid (hperosiid, kvertsetiin, isokvertsetiin. Nimetatud flavonoidid toimivad M3 muskariini-retseptoritele silelihastes, mis leevendab spasme. Ellaaghape avaldab teatud kasvajatevastast toimet.

    26. Sstlehine teeleht Plantago lanceolata Rahvameditsiinis kasut. teda antibakteriaalse vahendina, adstringendina, ekspektorandina, verdsulgeva vahendina, lahtistina ja silmahaiguste ravis. Lehed sisaldavad lima, tanniini ja rnihapet. Lehtede ekstrakt on antibakteriaalsete omadustega. Seespidiselt kasutatakse diarra, gastriidi, peptiliste haavandite, rritatud soole sndroomi, verejooksude, hemorroidide, tsstiidi, bronhiidi, katarri, sinusiidi ja astma ravis. Seemneid kasut. ussnugiliste vastu, kuumutatud lehti (hautisena) haavanditele ja tursetele.

    27. Suur mungalill (kress) Tropaeolum majus Nii ilu-, toidu- kui ravimtaim. Seemnekestas leidub polsahhariid ksloglkaani, proteiine ja lipiide. Lehtedes on suurel hulgal glkosinolaati - glkotropeoliini - millest tekib hdrolsil benslsinepili. Kasut. rahva-meditsiinis kuseteede pletike ravis (sinepili antibakteriaalse toime tttu). Benslsinepili toimib ka viirustesse ja seentesse.

    28. Saialill Calendula officinalis Saialille isikutest saadud tmmistel on pletikuvastane toime - kasut. nahapletike, pletuste ja pikesepletuse, mesilase nelamise, soolatgaste ja kasvajate ravis. Soodustab viksemate haavade paranemist. Tmmised toimivad ka viirustele. Kasut. paikselt akne ravis - vhendab pletikunhte ja veritsemist, rahustab rritunud nahka. Saialille salv/kreem ravib kiirituse tagajrjel tekkinud dermatiiti. Seespidiselt on tmmiseid kasutatud spasmide ja khukinnisuse korral - sltuvalt kasutamisest vib omada nii spasmoltilist kui spasmogeenset toimet. Spets. tehnoloogia abil toodetud vesiekstraktil on tuvastatud tstotoksiline (kasvajatevastane) toime ja immuunmoduleerivad omadused (lmfotstide aktiveerimine).

    30. Tomat Solanum lycopersicum s. Lycopersicum esculentum s. Lycopersicon lycopersicum. Sarnaselt teistele maavitsalistele (nt kartul) sisaldab mrgiseid alkaloide - nt solaniini ja tomatiini. Tomatiin - tomatidiini tetrasahhariidne vorm. Steroidne alkaloid. Tomatidiin on tomatiini aglkoon. Sisaldub tomati lehtedes, rohelistes viljades. Vga mrgine! Repellent. Solanum-tpi glkoalkaloidid: rritavad GIT; Tekitavad seedetraktihaavandeid, svitavad limaskesta, phjustavad verejokse, maovalu, khukinnisust vi -lahtisust; On koliinesteraasi inhibiitorid ja seega toimivad nrvissteemile; Phjustavad apaatiat, uimasust, sljevoolu, hingamise kiirenemist, vrisemist; Phjustavad ataksiat, lihasnrkust, krampe, soovimatut urineerimist; Tekitavad halvatuse, kooma ja hingamisseiskuse.

    32. Tomat Lisaks alkaloididele sisaldab: Suhkruid (glkoos, fruktoos) Org.happeid (sidrunhape, unhape) Pigmente (lkopeen, -karoteen) Vitamiine (B-rhm, C!, A, E, K) Mikroelemente (Cu, Fe, I, F, Zn, P) Palju kaaliumi, vhe naatriumi Lkopeen on antioksdant - seob vabu radikaale, soodustades norm.rakkude kasvu ja paljunemist (seega kasutatav vitluses kasvajate, sdamehaiguste ja enneaegse vananemisega). NB! Vga vrtuslik kgivili, mis annab vhe kaloreid!

    33. Soja Glycine max Sojaubades leidub palju essentsiaalseid O-3-rasvhappeid (nt ?-linoleenhape), aga ka O-6-rasvhappeid. Sojaubades leidub ka ftostrogeeni-tpi isoflavoone (genisteiin, daidzeiin), millel arvatakse olevat kasvajatevastane toime (s.t. proflaktiline toime nt rinnavhi ennetamiseks). Teiste allikate phjal aga arvatakse neid kartsinogeenseteks ja endokriinssteemi rikkuvateks aineteks(!!!). Sojajahu valmistatakse sojaubadest (on rasvavaba, suure ja madala rasvasisaldusega jahu ning suurendatud letsitiini-sisaldusega jahu). Jahu valmistamisel jlgitakse, et ekstraktist solvendi eemaldamise kigus oleks proteiinide denaturatsioon viidud miinimumini.

    34. Redis Raphanus sativus var. sativus Redise seemnetest valmistatud ekstraktidel on avastatud bakteritsiidne toime nt Staphylococcus'e tvedele ja koli-bakteritele, kusjuures toime ei vhene ka ekstrakti keetmisel. Toime eest vastutab rafaniin - olemuselt neutraalne proteaas. Mningatel andmetel leidub rafaniini ka redise lehtedes.

    35. Samblikud Evernia, Usnea, Cetraria jt samblikuliigid Alamad liigid - arvati, et neis ei teki bioaktiivseid aineid (sisaldavad vaid lihtsamaid keemilisi hendeid). Tegelikult sisaldavad ka pris keerulisi hendeid - nt steroide. Usniinhape (flavonoid) - tuvastatud ftontsiidne aktiivsus.

More Related