Download
slide1 n.
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
2009. a kevad PowerPoint Presentation
Download Presentation
2009. a kevad

2009. a kevad

288 Vues Download Presentation
Télécharger la présentation

2009. a kevad

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. • Igal ettevõtjal on ettevõte, ükskõik kui väike • Ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet • Firma on ettevõtja ärinimi

  2. 2009. a kevad • Äriregistris saab registreerida kas notari vahendusel või läbi e-registri ID-kaardiga. • E-registreerimiseks peab arvutis töötama DigiDoc. • Probleeme võib olla sirvikutega, kindlam on kasutada Internet Exploretit. • Riigilõiv on alates 2010. a 200 kr. • Äriregistris peab registreerima ettevõtte asukoha järgi, kodus töötades elukoha järgi. • Kui FIE-l on mitu ettvõtet, saab need registreerida eraldi. Igal ettevõttel peab olema erinev ärinimi.

  3. Harju Maakohtu registriosakond: Harjumaa, sh Tallinn. • Tartu Maakohtu registriosakond: Jõgeva-, Põlva-, Tartu-, Valga- Võru- ja Viljandimaa. • Pärnu Maakohtu registriosakond Pärnu-, Saare-, Hiiu-, Järva-, Lääne- ja Raplamaa. • Viru Maakohtu registriosakond Ida- ja Lääne-Virumaa.

  4. 2009. a kevad • FIE saab e-registris registreerida ainult ühe tegevusala, see tuleb valida EMTAKist. • Kui põllumeestel on mitu tegevusala mis lähtuvad millegi kasvatamisest (kõigepealt kasvatan, siis müün), on loogilisem registreerida tegevusalana kasvatamine, sest müümine põhineb ju kasvatamisel. • Kõigil äriregistris registreeritutel on ärinimed, mida peab ärilistel dokumentidel kasutama täpselt sellisena, kui need registreeriti. • Ettevõtja ärilistel dokumentidel ning tema kodulehel Internetispeab olema ettevõtja ärinimi, asukoht ja äriregistri kood. • Nii jae- kui hulgimüük nõuavad registreerimist majandustegevuse registris. Seda tehakse läbi kohaliku omavalitsuse.

  5. Majandustegevuse register • Majandustegevuse registris peavad olema registreeritud erinõuetega aladel tegutsejad ja kauplejad. • Kaubandustegevuse seadus loeb enamuse tegevusalasid kauplemiseks: • vallasasja valdusse või kasutusse andmine ja võtmine • vallasasja pakkumine ja müük ning müüdud vallasasjaga seonduva teenuse osutamine; • vallasasja valmistamine või muutmine kliendi tellimusel; • vallasasja hooldamine või parandamine; • ehitise puhastusteenuse pakkumine ja osutamine; • ilu- ja isikuteenuse pakkumine ja osutamine; • toitlustamine; • tänava- ja turukaubanduse korraldamine ning kaubanduse korraldamine avalikul üritusel.

  6. Vastutuse ja pankroti ABC • Vastutus tuleneb seaduste rikkumisest ja kahju tekitamisest. • FIE vastutab oma seaduserikkumiste ja teistele kahju tekitamise eest ise kogu oma varaga. • Äriühingu seaduserikkumiste eest saab karistada nii äriühingut kui juhatuse liiget. • Äriühingu juhatuse liikmete tegevusele on äriseadustikus erisätted. • Tekitatud kahju hüvitamine on päevakorras peamiselt pankroti puhul.

  7. 2009. a kevad • Vastutuse ja pankroti ABC • Pankrot on kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. • Maksejõuetuse püsivaks muutumisse kriteeriume ei ole üheski õigusaktis. Pankrotiavaldus tuleb esitada, kui maksejõuetus on püsivaks muutunud. • Pankrotiavalduse esitamisega hilinemine on kuritegu. • Äriühingu juhatus peab pankrotiavalduse esitama 20 päeva jooksul püsiva maksejõuetuse tekkimisest. • Äriühingu juhatuse liige võib tekitada kahju omaenese äriühingule või selle võlausaldjatele, FIE iseendale kahju tekitada ei saa. • Raske juhtimisvea puhul peab pankrotihaldur esitama nõude juhatuse vastu

  8. Arve näidis

  9. 2009. a kevad • Ettevõtte üleandmine • Ettevõtte üleandmine on maksuvaba, st üleantud vara ei pea E-vormil kirjutama isiklikku tarbimisse läinuks ja üleandmisest ei tekki maksustatavat käivet. • FIE saab ettevõtte äriühingule maksuvabalt üle anda ainult mitterahalise sissemaksena osa- või aktsiakapitali. • Mõistlik on osa- või aktsiakapitali panna nii vähe kui võimalik ja ülejäänu panna ülekurssi ehk aažiosse. • Äriühingu osade/aktsiate pärimine on alati lihtsam kui FIE vara pärimine.