Download
slide1 n.
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Iseseisev töö aines „Kultuurigeograafia“ 2013 kevad PowerPoint Presentation
Download Presentation
Iseseisev töö aines „Kultuurigeograafia“ 2013 kevad

Iseseisev töö aines „Kultuurigeograafia“ 2013 kevad

261 Vues Download Presentation
Télécharger la présentation

Iseseisev töö aines „Kultuurigeograafia“ 2013 kevad

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. Iseseisev töö aines „Kultuurigeograafia“ 2013 kevad • Leidaiseseisvaltükskultuurigeograafilineteaduslikuurimus (soovitavaltartikkelandmebaasistThomson Reuters Web of Knowledge, agavõib ka mujalt). Tehasellestkokkuvõtejalisadalühidaltomapoolnehinnanguuringule (mismeeldis, miseimeeldinud, misjäiartiklissegaseks, midaolekstulnudpõhjalikumaltkäsitledajne.). Samutiselgitadamõnelausega, millistmetoodikat on antuduurimuseskasutatud (kvalitatiivne, kvantitatiivne, ülevaateartikkelvms.) Teksteitohi olla pikemkuikaks A4 lk. • Uurimuse leidmisel on abiks andmebaasid • ISI Web of Knowledge • JSTOR (vanemad ajakirjad) • Google Scholar • jne • Töö esitamise tähtaeg on 5. mai 2013 aadressile pae@ut.ee (paberil pole vaja esitada) • Esitatudtööpuhulpeabolemaselgeltarusaada, millistuurimust on kasutatud.

  2. Tähtsamad allikmaterjalid

  3. Väljaanded • Eestis oma kindel väljund puudub Ajakirjad: Akadeemia; Keel ja Kirjandus; Tuna; Ajalooline Ajakiri; Trames jm. • Maailmas mitmed ajakirjad • JournalofCulturalGeography — Oklahoma Ülikooli poolt välja antav. • CulturalGeographies - peamiselt uue kultuurigeograafia artiklid. Kättesaadav ülikooli arvutivõrgus • Social and CulturalGeography • Tihti mahub kultuurigeograafia ka interdistsiplinaarsete ajakirjade või siis regioonikesksete ajakirjade alla • Journalof Baltic Studies • Kultuurigeograafilisi tekste ka mitmetes muudes inimgeograafia väljaannetes Nt. GeografiskaAnnaler B; JournalofHistoricalGeography; GeoJournal, Areajmt.

  4. Andmebaasid • Kehtivad kõik samad reeglid, mis muu teadustöö puhul Eelkõige Thomson Reuters Web of Knowledge Jmt. • Juurdepääs neile www.utlib.ee/andmebaasid (vaid ülikooli IP aadressiga) • Vanemad ajakirjad • http://www.jstor.org/ • Alati võib proovida muidugi ka Googlega • http://scholar.google.com/

  5. Eesti andmed • Kui väljastpoolt Eestit otsime peamiselt artikleid, siis Eestisiseselt omab suuremat tähtsust erinevate kultuurigeograafiliste andmete otsimine nii trükikirjandusest kui ka arhiividest. Raja Teele maja Palamuse alevikus. Adeele ise oli 1937. aastal veel elus, ent elas Austraalias. Eesti ajalooarhiiv 2111-1-8988

  6. 18/19. sajand • Varasemalt andmeid mitmetest kroonikatest ja üksikallikatest • Esimene põhjalik Eesti ala kultuurigeograafiline kirjeldus A. W. Hupel (1737-1819) TopographischeNachrichten von Lief- und Ehstland.3 köidet 1774-1782 http://www.utlib.ee/ekollekt/buecher/Hupel,TopogrNachricht.pdf

  7. L. A. Mellin.Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel 1791-1798

  8. 19. sajandil arvukalt erinevaid uurimistöid. Paljud seotud Tartu Ülikooliga. Asutati ka erialaseid seltse nt. • Liivimaa üldkasulik ja ökonoomiline sotsiteet (1792) • Õpetatud Eesti selts (1838) • Looduseuurijate Selts (1853) • Eestimaa Kirjanduse Ühing (1842) • jms.

  9. Mõningad tähtsamad allikmaterjalid, mis puudutavad 19. sajandit • E. A. Winkelmann (1838-1896) • “BibliothecaLivoniaehistorica” Teine täiendatud väljaanne 1878 ligi 12 000 süstematiseeritud kirjanduse nimetust E.Blumfeldt, N. Loone, • Bibliotheca Estoniaehistorica 1877-1917 = Eestiajaloobibliograafia 1877-1917. Tartu 1933-39. • F. J. Wiedemann, Eesti-Saksa sõnaraamat 1869 • Sõnaraamat hõlmab ka nt etnonüüme ja isikunimesid • "BaltischeshistorischesOrtslexikon”. Teil I. Estland“(Köln, 1985)

  10. Vällamägi ja Suur Munamägi W. S. Stavehageni (1866) litograafial. Pildil olev järv pole mitte Vällamäe jalamil asuv Perajärv, vaid Kavadi järv Uue-Saaluse mõisa juures.

  11. Pilkuse mõis Otepää lähedal, Stavehagen, 1866

  12. L. Höflinger, Kivisild 1860

  13. Kodulooline (kultuurigeograafiline) kirjandus 20. sajandi algul • Oma Maa, Postimehe Kirjakogu • Gustav Vilbaste/Vilberg. Kodumaal rännates • Mihkel Kampmaa, Eesti Kodumaa • Ajalehtedes (Kirjandusmuuseum) • http://dea.nlib.ee/ digiteeritud Eesti ajalehed

  14. Geograafia algus Tartu Ülikoolis

  15. Tartu Ülikooli Geograafia kabineti kroonika (August Mieleri koostatud) • 5. VIII 1919 Tartu ülikooli valitsuse koosolek. Matemaatika ja loodusteaduste fakulteedi esitaja ettepanekul otsustatakse Tartu Ülikooli juures geograafia ja antropoloogia õpetool asutada. • 18. VIII 1919 Dr. J[ohannes] G[abriel] Granö saab kirja prof. [Johannes] Piiperilt mis Ülikooli nõukogu ettepanekul professuuri asjus sisaldab. • 26. VIII 1919 Läbirääkimiste järele valitakse Geograafia professoriks Dr. phil. Johannes Gabriel Granö. • 25.−27. VIII 1919 Prof. J. G. Granö Tartus. Läbirääkimised õppetooli asjus. Tingimised prof Granö poolt. Iseseisev kabinet ja assistent. Nõukogu poolt pandakse ette esialgseteks ruumideks kabinetile Ülikooli hoones Rüütli tän. ja Suurturu nurgal ruumid anda. • 14. X 1919 Prof J. G. Granö jõuab Tartu, Helsingist kaasa tuues õpiabinõudena kogu seinakaarte ja raamatuid. • 15. X 1919 Otsustatakse Geograafia kabinet sisse seada Jaani uul 22 teisel korral, ruumideks on esialgu eestuba, auditoorium ja professori kabinet. • 20. X 1919 Ülikooli valitsuse poolt Geograafia õpetooli juure vanemaks assistendiks kinnitatud reaalkooli ja tütarlaste gümnaasiumi loodusloo ja geograafia kooliõpetaja A. Mieler. • 28. I 1920 Kartograafia kursuse algus osavõtjaid 10 inimest • 30. I 1920 Kodumaa geograafia kursuse algus osavõtjaid 11. • 28. I 1920 Geograafia oskussõnade komisjooni istumiste algus. • 19. III 1920 Topograafia osakonna poolt Tallinnast tuleb annetusena sellekohase kabineti palve pääle 331 topogr. kaarti Põhja-Eesti ala kohta

  16. Geograafia osakonna algus

  17. Ained, mida õpetas Johannes Gabriel Granö

  18. Seminarid 1920. aasta sügisest 1921. aasta kevadeni.

  19. Matemaatika-Loodusteaduskonna kogu 1923. aastal. J. G. Granö lahkumise puhul?

  20. Geograafia osakonna paiknemine • Algselt oli ettepanek Geograafia kabineti paiknemiseks Rüütli tänava ja Suurturu nurgal. See plaan ei teostunud. • 15. X 1919otsustatakse Geograafia kabinet sisse seada Jaani uulitsa 22 teisel korral, ruumideks on esialgu eestuba, auditoorium ja professori kabinet. Sinna jäädi aastaks. Pole täpselt teada, kus need ruumid asusid!

  21. 20. X 1920 töötab geograafiakabinet uuel aadressil Aia 38a.

  22. Vanemuise õppehoone ajaloost • Tartu ülikooli geoloogiaprofessor G. P. Mihhailovski (TÜ 1905-1912) algataspraeguseVanemuisetnõppehoonepüstitamisemõttejanõutas ka haridusministeeriumiltvastavarahalisetoetuse (800 000 rubla). A. Hofmanniprojekteeritudhooneolialgseltettenähtudainultgeoloogia- jazooloogiamuuseumijavastavateinstituutidejaoks. Maja valmis 1914. a jaalanudsõjatõttu anti hoopis sõjaväehaiglakasutusse.ÜlikoolsaitollaseAiatnhooneendakäsutussepealeVabadussõjalõppu.

  23. Eesti geograafia ja kodu-uurimise suurimaks saavutuseks esimesel iseseisvusperioodil olid maakondlikud koguteosed • Üld- ja eriosa • Kihelkondade kaupa • Iga kihelkonna ees statistiline ülevaade • Loodus, Inimene, Ajalugu, Rändajaile • Illustreeritud Koguteos Tartu 1927 http://www.tarkvarastuudio.ee/grafo/view.php?gid=1

  24. ... Kihelkondade kirjeldamise kava, millest võiksid juhatust saada just kohapealsed kaastöölised, nagu õpetajad, seltsitegelased, arstid, kirikuõpetajad

  25. Koguteos Eesti • Tartumaa. Eesti I. Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. 1925. (toimetajad J. Rumma, J. G. Granö, J. V. Veski). Tartu, 740 lk. • Võrumaa. Eesti II. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. 1926. (toimetajad J. Rumma, A. Tammekann, J. V. Veski). Tartu, 498 lk. • Setumaa. Eesti III.Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. 1928. (toimetajad A. Tammekann, E. Kant, J. V. Veski). Tartu, 381 lk. • Pärnumaa. Eesti IV. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. 1930. (toimetajad A. Tammekann, J. Kõpp, E. Kant). Tartu, 762 lk. • Valgamaa. Eesti V. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. 1932. (toimetajad A. Tammekann, A. Luha, E. Kant). Tartu, 484 lk. • Saaremaa. Eesti VI. Maateadusline, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. 1934. (toimetajad A.Luha, E. Blumfeldt, A. Tammekann). Tartu, 858 lk. • Viljandimaa.Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus.Üldosa, 1939 (raamat). II, Eriosa, 1940 (korrektuuripoognad). • Läänemaa. Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus Üldosa, 1938 (raamat). II, Eriosa, 1940 (korrektuurpoognad). • Virumaa, 1924

  26. Koguteoste ilmumine

  27. teoseid • Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur, 1926, 1255 lk. • Eesti biograafiline leksikon, 1926-29, 1940 täiendusköide • Eesti entsüklopeedia (peatoimetaja R. Kleis), ilmus 1932-37 täiendusköide 1940. • Geograafia Instituudi publikatsioonide sari 1925-tänapäev. Alusepanija M. Haltenberger

  28. Eesti talundid : Tartumaa / koostanud I. Lilles jt. 1939. • Eesti talundid : Võrumaa / koostanud E. Lill jt. 1940. • Eesti saarte sotsiaalolustik ja tegelased / toimetanud J. Kesanurm ja E. Talvist 1938. • Maakondlikud suurmehed : Põhja-Eesti kultuurlugu ja tegelased / toimetanud A. Kalda, 1937. • Pärnumaa tegelaste biograafiad. Elulolisi andmeid Pärnumaal elavate ja tegutsevate avalikkude tegelaste kohta. Toim. J. Andreller ja A. Leetmaa. 1937.

  29. August Miks, 1938. Märkusi Eesti kultuuritegelaste päritolu kohta. Eesti Kirjandus nr. 3.

  30. Eesti Kirjandusmuuseum

  31. Arhiivraamatukogu kõikieestikeelseidtrükiseid (olenematanendeilmumiskohast); Baltimaidja/võisiinelanudningelavaidisikuidkäsitlevaidtrükiseid, samutieestiautoritekirjutatud, resp. koostatud, toimetatud, mujalilmunudteoseidjaBaltimailelanudteistestrahvustestautoritetöid; fennougristikaalaseidteatmematerjale

  32. Eesti kultuurilooline arhiiv • Käsikirjalisedkogud • Fotokogu • Kunstikogu • Käsikirjadeandmebaas ELLEN • ÜhendusEestiElulood • http://www.folklore.ee/radar/pealeht.php ajaloolist pärimust http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?m=frontpage Eestibiograafilineandmebaas ISIK

  33. Eesti Rahva Muuseum • FotokoguSäilikuid (seisuga 1.1.2005):-fotod - 208 264 - muuseumiesemetedigifotod - 15 402 • Esemekogu • Filmiarhiiv www.muis.ee

  34. Arhiivid ERM-is • Topograafiline arhiiv (TA) • Topograafilises arhiivis hoitakse välitööde päevikuid ja reisimärkmeid alates muuseumi asutamisest 1909. aastas. Need sisaldavad kogumismatka teekonda, st läbikäidud külasid-talusid, kohalike inimeste suhtumist korjajatesse, teavet saadud ja saamata esemetest, legende ja jooniseid esemetest, üldisi etnograafilisi tähelepanekuid kohalike inimeste, kommete, suhtlemise, rõivastuse, olustiku, looduse, ehitiste jm kohta. • Etnograafiline arhiiv (EA) • Etnograafilises arhiivis on muuseumitöötajate ja stipendiaatide (ajaloo- ning kunstiüliõpilaste) kogutud kirjalik aines mitmesugustel teemadel: rõivastus, ehitised, elamusisustus, põllumajandus, karjandus, kalastus, mesindus, kaubandus, käsitöö ja käsitöötehnikad, kombed, toit jne. • Korrespondentide vastuste arhiiv (KV) • Muuseumi suurim arhiiv sisaldab kirjasaatjate võrgu liikmete ja koolide kaastöid - vastuseid muuseumi koostatud küsimuslehtedele, võistlustöid ja muid kirjutisi etnograafilistel ja kultuuriloolistel teemadel.

  35. Sanitaar-topograafilinearhiiv (STA) Sellessearhiivi on koondatudTervishoiuinstituudipoolt 1922.-1930. aastalkorraldatudüle-eestilisetervishoidliku "inventuuri" materjalid. Neis on andmeidsuuremaosaküladekohta, eraldikoostatitervikülevaateidvaldadestningsuvituskohtadest. Valdavaltarstidejavanematekursustearstiüliõpilastekirjeldusedannavadmitmekesisepildiasulatest, elamutest, inimestestjaeluolust 1920. aastatel. Materjale on kokkuvõtvaltjaanalüüsivaltkasutanud professor AleksanderRammulmaakondlikestervishoiualasteskirjeldustes (ilmusidaastatel 1928-1938). • Etnograafilistejoonistekogu (EJ) Etnograafilistejoonistekogus on enamkui 50 000 üksikjoonisttaluehitistest, mööblist, rõivastusest, tekstiilidest, igapäevastesttarbeesemetest - joonistatunaniikunstnikekuikunstiüliõpilastepoolt.

  36. Eesti Ajalooarhiiv • ArhiivikoondatudendisaegseteEestialaltegutsenudriiklikeadministratiivasutuste, kohtu- japolitseiorganite, rüütelkondade, linnadejatalupoegadeomavalitsustematerjalid. Ajalooarhiivhoiabkiriku- jaharidusasutustedokumente, mõisa- jaisikufonde, eripalgelisteseltsidejaettevõtetearhivaale. Siinleidubharuldasiürikuid, pitsatijäljendeid, valitsejateoriginaalkirju, pärgamente, gravüürejafotosid, Eestikõigesuuremajaloolistemaakaartidekogu. • http://www.ra.ee/vau/

  37. TÜ raamatukogu • Käsikirjakogu Isikuarhiividningasutustejaorganisatsioonidearhiivifondidmoodustavadkäsikirjastupõhimassiivi. • Fotokogu Fotokoguaktiivseltkomplekteeritavajakasutatavatuumikumoodustavadeestiteadus- jakultuurilugu, eeskätt Tartu Ülikoolielujaajalugukajastavadportreefotod, koha- jakroonikavõtted. Kesksefotokogukõrval on seitsefotokollektsiooni.

  38. Tallinnas • Eesti riigiarhiiv • http://ais.ra.ee/ • Eesti filmiarhiiv • http://www.filmi.arhiiv.ee/ • Eesti rahvusraamatukogu • E-kataloog ESTER, artiklite andmebaas ISE, digitaalarhiiv DIGAR, DEA, rahvusbibliograafia, Rahvusraamatukogu andmebaasid, litsentsiandmebaasid • Tallinna Ülikooli raamatukogu (Baltica osakond) • Maaameti pärandkoosluste rakendus Ka väljaspool Eestit • Väliseesti arhiivid • Herderi instituut Saksamaal • http://www.herder-institut.de/

  39. Visuaalsed ajaloolised materjalid

  40. Tartu vanadel fotodel enne II maailmasõda