Kultuuriturundus: mõjusus ja tõhusus versus ressursside raiskamine

1. Kultuuriturundus: mõjusus ja tõhusus versus ressursside raiskamine Tartumaa valdade seminar 21. veebruar 2012 Aivi Ross arenduskoordinaator Eesti Rahva Muuseum

2. Kultuuriturunduse eesmärk • MUUTUS

3. EDU JA EBAÕNNESTUMINE “Edu” ja “ebaõnnestumine” on mõisted, mida tavaliselt kasutatakse kirjeldamaks isikliku elu, äriprojektide või suuremate ühiskondlike ettevõtmiste tulemusi. Inimese elu võib pidada edukaks, kui ta on saavutanud teatud isiklikud või tööalased eesmärgid. Äriprojekti edukust või ebaõnnestumist võib hinnata selle finantstulemuste järgi. Kuidas hinnata maakonna, valla, koha kultuuriturunduse edukust?

4. The Big Idea ?Missioon: eesmärgi määratlusVisioon: filosoofia ja strateegia RAHA versus TOODE

5. Edu kuus põhimõõdet: 1.Võime sõnastada selge ja oluline (julge) eesmärk, mis on küllaldase väärtusega selle sõnastaja jaoks ning vastab sihtgrupi konkreetsetele vajadustele. 2. Võime hankida eesmärgi saavutamiseks vajalikke ressursse. 3. Oskus neid ressursse kasutada avalike programmide loomiseks ja läbiviimiseks, et seeläbi saavutada oma sõnastatud eesmärk. 4. Juhtimisoskused võimalikult tõhusate avalike programmide loomiseks ja läbiviimiseks. 5. Võime kaasata. 6. Läbirääkimiste oskus (You do not get what you deserve. You get what you negotiate.)

6. Eduka turunduse peamine ressurss: enesepettusest loobumine 20/80 tegutsemisprintsiip

7. Kohaturunduse sõnum(id)tulge meile küllatulge nädalavahetust veetmatulge meile elama

8. Ebaõnnestumise mõõde:edu puudumine “Kõik õnnelikud perekonnad on üksteise sarnased, iga õnnetu perekond on isemoodi õnnetu.” Lev Tolstoi Mis eristab „õnnelikke“ ja „õnnetuid“ valdu? Lähtepunkt: mis on hästi versus mis on halvasti

9. Ebaõnnestumise esimene kari: miskommunikatsioonLinnar Priimägi: Fastsineerige, enne kui kõnetate!

10. Võib puududa selgelt sõnastatud eesmärk või eesmärk on ebaoluline elanike/publiku vajaduste suhtes. Võib mitte toime tulla eesmärkide saavutamiseks vajalike ressursside juhtimisega. Võib olla selge, küllaldase väärtusega ja asjakohane eesmärk ning ka piisavad ressursid, kuid puuduvad oskused luua ja läbi viia avalikke programme, mis oleks nii mõjusad kui ka otstarbekad. Võib puududa kommunikatsioonioskus: mõtestamine ja kirjutamine, fastsineerimine. Kust see välja paistab: turundusdokument nr 1

11. Arengukava: valla turundusdokument nr 1 Missioonisõnastus on tähtsaim juhtimistööriist, et püsida eluvõimelisena aina muutuvas keskkonnas Mis fastsineeriks kogu maailma?

12. Hea näide: missioonile vastav turundus (tehnilise innovatsiooni ajalugu Ameerika ajaloo kontekstis) “Henry Fordi muuseum ja Greenfieldi küla pakuvad unikaalseid hariduslikke elamusi ja kogemusi, mis põhinevad Ameerika nupukuse, leidlikkuse ja innovatsiooni traditsiooni autentsetel objektidel, jutustustel ning elulugudel. Meie eesmärk on inspireerida inimesi õppima sellest traditsioonist, et aidata kujundada paremat tulevikku”.

13. Visioon: orienteeritus väljapoole Vabaõhumuuseum: ...olla tähelepanuväärseim rahvuslik elamus kogukonna kujunemisest ja arengust [...]”. Strateegiana on visioon aga ka selgelt sissepoole suunatud: see on asutusesisese suhtlemise, personaliarenduse ja tulemushindamise strateegiate orientatsiooniks ning formuleerib ettevõtluskultuuri väärtusi, mida muuseum esindab ühtemoodi nii sisse kui väljapoole. Ettevõttekultuur, mida publik muuseumi külastades tajub personali käitumisest ja näituse esitlusest, peab kajastuma organisatsioonisiseses koostöös.

14. Teateid tegelikkusest 1.1. Arengukava sisumääratlus Vallavolikogu ja vallavalitsuse kohustuseks on korraldada kõiki elanike, organisatsioonide ja nende toimimiskeskkonna aspektide (kultuur, haridus, majandus, füüsiline keskkond jmt.) toimimistingimusi, mis iseregulatsiooni korras ei kujune või viib nende iseareng nad üksteist välistavasse vastuollu. Valla arengu kavandamine on juhtimisprotsessi etapp, mis hõlmab tegevusi ja seoseid, mis on vajalikud XXX valla juhtimisel taotletavate eesmärkide määratlemiseks nende reaalsete saavutamisteede konkretiseerimise kaudu. Teisalt peab arengukava toimima “ühiskondliku kokkuleppena”, mille raames erinevad huvigrupid lepivad kokku selles, mis on järgnevatel aastatel kõige olulisem ja mida on kindlasti tarvis teha. Arengukava sisaldab halduskeskkonna kirjelduse, soovitud tulevikupildi e. visiooni, sellest tulenevad tegevuse eesmärgid (valdkondade kaupa) ning nende saavutamiseks vajalike tegevuste kava. Tegevuste järjestamisel oli aluseks nende olulisus, kuid arvestatud on ka tegelikke võimalusi ja vahendeid võetud ülesandeid täita. 1.2. Arengukava ajahorisont

15. „Sõnaosavus“ kui peamine arengupidur Arengupidurid: 1. Täitmata ametikohad. 2. Passiivsus, huvipuudus. 3. Piiratud ressursid (raha). 4. Koostöövalmiduse puudumine. 5. „Magamistoaefekt“. 6. Vajadus kaardistamata.

16. Hea näide: Visioon Muuseumi arengust 2011-2015 Visioon 2015.aastal on XXX MuuseummäluasutusenaEestitraditsioonilisekultuuriruumielujõulisusekandjamaakonnas:kultuuripärandiaktiivnehoidja, poositiivsekuvandiga, kaasaegsestegevus- jakülastuskeskkonnastõhusalttoimiv,omanäolineteemamuuseummaakonnamuuseumiülesannetes, kespakubkvaliteetseidteenuseidjaon usaldusväärnepartner.

17. Missioon Muuseumikuimäluasutusemissioonon inimesejatemaelukeskkonnauuriminejavahendamineavalikkusele. Asukohapõhinekollektsioonesitabvaatenurga...sõjateemale, mõtestadesmuuseumiainevaldkondavanastpoliitilisestvabadusvõitluseklišeestavaramalt, andesvõrdlusmaterjalika “vastaspoole”, kohalikubaltisaksakultuuriruumikohta. Kolonialismikuinähtusemõlemaidosapooli (kolonisaator, koloniseeritudmaastikuljapärismaalaneomaelukeskkonnas) nendevaheliseskonfliktsituatsioonides (1343/1858/1905) pole Eestimuseoloogilisesajaloo-interpretatsioonidessenivõrreldudegatänaseEuroopakultuurikontekstiasetatud. Muuseumikuimaakonnamuuseumiarenguprioriteet on olemasolevatetugevustekasutamisejauutevõimalusteloomise (teenustearendamise, lisarahaintegreerimise, kompetentsitõstmisejakoostöö) kaudukaasajastadamuuseumitoimimist.

18. Tugevused, nõrkused, võimalused, ohud (swot) Tugevused: hoone, tagatudsäilivusega, turvatud, juurdepääsetavjadokumenteeritudkollektsioon, asjatundlik personal (7 töökohta), haridusprogrammid, püsi- jaajutisednäitused; Muuseumipõhiülesanneteletuginevatvahendamistegevustsaabkaasajastada. Nõrkused: asukoht; arengukava, näituse-, säilitamis- jakogumistööpoliitikatejaohuplaanipuudumine; nõrkmuuseumiturundamine (haridusprogrammidesüsteemnetutvustaminejanendesihtgruppidelaiendamine, pressiteated, infopäevad, muuseumitrükised, rändnäitusedjm), institutsioonitoimimine, madalkoostöövõime. Võimalused: - EL struktuurifondidevahendite (koostöös ERM-i omakultuurideosakonnaga) integreerimine; - muuseumidemainekasv, maa(kultuuri)turisminõudlus, kultuuripärandiuuriminejakasutaminetõusutrendis; - näitused, muuseumipoodja -kohvikkohalikuloovtööstusesh (toit, muusika, käsitöö, lasteloomingjne)väljundiks; - strateegilistepartneritekaasatus (KM, MV, KOV, OV Liit, III sektor, ERM-i OKO, teisedmaakonnamuuseumid, kultuuriteooriatippkeskus CECT, muinsuskaitse, turismi-institutsioonidjt); Ohud- kaasfinantseerimisvõimekusmadal, haldusstruktuurimuutmine.

19. Arengukava prioriteedid 2011-2015 • arengukava koostamine ja organisatsiooni toimimise kaasajastamine alates 2011 • muuseumi külastus- ja tegevuskeskkonna projektipõhine kaasajastamine 2012-2015 • museaalide dokumenteerimise ja säilimise järjepidevuse tagamine 2011-2015 • muuseumiteenuste arendamine koostöös strateegiliste partneritega 2012-2015

20. Tulemused • Muuseumi arengu tagamiseks vajalikud rahalised lisavahendid on kaasatud • Muuseum on maakonnas tõhusalt toimiv kaasaegne mäluasutus: aineline kultuuripärand on dokumenteeritud, turvaliselt hoitud ja sellealane info avalikkusele kättesaadav • Muuseum tegevus- ja külastuskeskkond on tänapäevane • Muuseum täiendab temaatiliselt eesti muuseumimaastikku • Välja arendatud ja toimivad muuseumiteenused • Muuseum on avatud koostööpartner regiooni tasandil, kohaliku omavalitsuse, kultuuri,- haridus- ja turismiorganisatsioonidele • Väljaarendatud kompetentsivaldkonnad: juhtimisoskused, suhtlemis- ja erialaoskused, teadmised, kogemused, motivatsioon, huvi

21. Finantsplaneerimine, turundusplaan Kavandatavate muutuste hindamine rahaliste võimaluste vaatepunktist, rahastuse, partnerite, sponsorite, vabatahtlike leidmine ja kaasamine, Brändi loomine, kommunikatsiooniplaan

22. Brändi ehitamine • Muuseumibrändi nurgakivid (Corinne Estrada, muuseumiturundaja): meeskond, kogud, sündmused, web, logo, kohvik, sponsorid, hoone, signage (viidad jm), haridus, publikatsioonid, sotsiaalmeedia, reklaam

24. Tartumaa Muuseum • Pakilisi turundusküsimusi ei oska hetkel esile tuua, kuna see ei ole praegu prioriteet number üks. Selleks, et midagi turundada, peaks meil esiteks olema see asi, mida turundada. Turundust ei saa kindlasti jätkata olemasoleva personali toel. Samuti puuduvad finantsilised vahendid turundustegevuse teostamiseks. Milline oleks turunduseks vajalik ressurss, seda ei oska hetkel öelda. Praegusel hetkel napib raha isegi kõige elementaarsema reklaami tegemiseks (näituste plakatite trükkimine, flaierid, visiitkaardid, meened, logo).

25. Millest alustada? Brändingu harjutus: 5 sammu • Küsi kõigilt, mida nad arvavad, kaasa! • Fokusseeru oma põhiväärtustele • Riski uute ideedega • Mõtle globaalselt & digitaalselt 5. Ole ambitsioonikas

26. Millele ma toetun? • Brändi maaletoomine: Briti brändi lansseerimine 1995, turundusstrateegia väljatöötamine ja elluviimine Eestis, PR ja suhtekorralduse juhtimine 1995-2004, Läti ja Leedu nõustamine • Kultuuriturundus:Tartu linna mainekujundaja 2005-2009 • Enesetäiendus Turu Linnavalitsuse juures (Good Public Administration Program 2007) • ERM turundusvajaduse kaardistamine 2010 • Omakultuuride osakonna arenduskoordinaator 2010- Maakonnamuuseumide analüüs, turunduse ja brändiloome edendamine • MTÜ Linkiv Muuseum juhataja 2012

27. Muuseum = külastaja rahuloluMillega võrdub vald? Tänan!