1 / 16

Ajalugu

Ajalugu. Viikingid Kristjan Ja Aimar. Sisukord. 1. Viikingi laevad 2. Viikingite reisid 3.Viikingite sõjaretked 4. Pilt Gotlandi Pildikivist, Ruuni kivist 5. viikingite laevaehitus 6. Viikingite maade kaart 7.Viikingite sõjaline varustus 8.Aastaarvud seoses viikingitega. Viikingite Laevad.

kasper-charles
Télécharger la présentation

Ajalugu

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Ajalugu Viikingid Kristjan JaAimar

  2. Sisukord 1. Viikingi laevad2. Viikingite reisid3.Viikingite sõjaretked4. Pilt Gotlandi Pildikivist, Ruuni kivist5. viikingite laevaehitus6. Viikingite maade kaart7.Viikingite sõjaline varustus 8.Aastaarvud seoses viikingitega

  3. Viikingite Laevad Laevad millega viikingid purjetasid olid suhtelised väikesed. Umbes 20 – 25 m pikkused. Tuule vaikse ilmaga liikusid laevad aerude jõul. Laeva esiosa kaunistas tihti lohepea kujutis mida, vaenlased juba kaugelt kartsid. Tuulise ilmaga sõitsid laevad üheainsa purje abil.

  4. Viikingite reisid IX sajandil jõudsid esimesed Norra viikingid mööda Atlandi ookeani läände purjetades Islandi saarele. Saar oli elamiseks igati sobilik ja nii hakkas sinna peagi Norrast massiliselt inimesi välja rändama . 983 a. purjetas viiking Erik Punane veel kaugemale läände ja jõudis Gröönimaa lõunarannikule . Sealsed rohumaad sobisid hästi karjakasvatuseks ja ta hakkas sinna kutsuma Islandilt teise viikingeid.

  5. Pildimaterjal Viikingite võitlus Viikingite Kaart

  6. Viikingite sõjaretked Viikingid olid nii sõjamehed kui ka kaupmehed. Ühest kohast röövitud kauba müüsid nad teisal kasudega maha. Nende vastu võidelda oli väga raske. Kõige enam kannatasid viikingite rüüsteretkedel kannatada põhja – Saksamaa, Inglismaa ja Prantsusmaa.

  7. - Jätk IX saj. vallutasid viikingid suureosa Inglismaast Paljud neist asusid Inglismaa põhjaosas püsivalt elama ja sealsed kuningad pidid neile tükki aega andamit maksma. Prantsusmaal püütsid viikingid mitmel korral vallutada Pariisi ja vaid suure vaevaga suutsid Prantsuse feodaalid linna kaitsata. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingi pealikule lääniks ühe poolsaare põhja – Prantsusmaal.

  8. Gotlandi pildikivi

  9. Ruuni kivi Rootsis XI saj. Kivi koopia asub Eesti ajaloo muuseumis

  10. Viikingite laeva ehitus • Lauad tahuti kirvega välja lõhestatud tammepalkidest . Sellisel viisil saadud materjal oli vastupidavam ning paindlikum kui saetud lauad, sest tahutud laudade vorm järgid alati puidu kiudu.

  11. Viikingite maade kaart

  12. Viikingite välimus Viikingitel oli koonuskiiver. Tavaliselt ümar kilp. Nahastrüü. (sõja ajal , osadel ka raudrüü). Lühike mõõk. (pikk) sõja kirves.

  13. Aastaarvud • 912 – Viikingite pealik Rollo ristitakse ja saab Robert 1. nime all Prantsuse kuninga vassaliks. • 845 – Viikingid hävitavad Hamburgi kus Skandinaavia misjonäär Ansgar on piiskopiks.

  14. Kasutatus Allikad Maailma lühiajaluguEuroopa rahvaste ajaraamat Internet 7b ajaloo õpik Oma Aju

  15. Tänan vaATAMST Koostasid:AimarAlton ja Kristjan Palmiste

More Related