Download
erametsanduse ja erametsade poolt pakutavate keskkonnateenuste toetusmeetmete vajadus n.
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Erametsanduse ja erametsade poolt pakutavate keskkonnateenuste toetusmeetmete vajadus - PowerPoint Presentation
Download Presentation
Erametsanduse ja erametsade poolt pakutavate keskkonnateenuste toetusmeetmete vajadus -

Erametsanduse ja erametsade poolt pakutavate keskkonnateenuste toetusmeetmete vajadus -

125 Vues Download Presentation
Télécharger la présentation

Erametsanduse ja erametsade poolt pakutavate keskkonnateenuste toetusmeetmete vajadus -

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. Erametsanduse ja erametsade poolt pakutavate keskkonnateenuste toetusmeetmete vajadus - Ando Eelmaa EEML

  2. Mõisted • Avalikud hüved on hüved, millest ei sa loobuda ega asendada. Avalike hüvede tarbimine ühe isiku poolt ei vähenda hüve kättesaadavust teise isiku poolt ega välista tal seda kasutamast. Avalike hüvede pakkumine peab olema tagatud riiklikult, et tasandada turgu ja vähendada probleeme “tasuta sõitjatega” (isikud , kes kasutavad avalikke hüvesid ise neisse panustamata) • Public goods are goods that are non-excludable and non-rival. Consumption of this good by one individual does not reduce availability for another nor can another be excluded from using it. Public goods have to be provided by the government to correct the market failure and avoid the risks of the free-rider problem(where individuals take advantage of public goods without contributing to them) Allikas: Gregory Mankiw (2006), Principles of Economics • Keskkonnateenused on hüved, mida inimesed saavad keskkonnakasutuse kaudu. • Ainelised teenused (toit, vesi, puit) • Reguleerivad teenused (üleujutuste vältimine, mullakaitse, tauditõrje) • Kultuuriteenused (maastikuhooldus, rekreatsioon)

  3. Kas keskkonnahüvesid saab hinnata? • Küsimus üldiselt, kas peaksime leidma keskkonnahüvede väärtuse või nende saavutamise hinna? • Mõlemad on olulised, et tegutseda ratsionaalselt. • Skeptikuid on nii majandusteadlaste kui ka keskkonnakaitsjate hulgas. Viimased arvavad, et “ see on võimatu”, esimesed kahtlustavad, et arvutused tehakse liiga üldised ja vildakad. • Keskkonnateenused kaasnevad tavalise majandustegevusega, milleks maksta? Ja kas teenuste hulk ja kvaliteet on maaomaniku tegevusest sõltuv? Mõned uuringud: • WWF (2008) Living Planet Report 2008 • Stern N(2006),Stern Review on the Economics of Climate Change, Executive Summary, HM Treasury, London. • Constanza R, d’Arge R, de Groots R, Farber S, Grasso M, Hannon B, Limburg K, Naeem S, v O’Neill R, Paruel J, Raskin R.G, Sutton P and van den Belt M (1997), The value of the world’s ecosystem services and natural capital, • ÜPP on üks oluline üleeuroopaline instrument mis on keskkonnateenuste hüvitamise mehhanisme juurutanud. Mitmetel põhjustel pole meetmed soovitud tulemusi andnud. • Täna pole rahul keskkonnakaitsjad, sest keskkond degradeerub jätkuvalt, valitsused, sest nende seatud reeglitest ei peeta kinni ega ka tootjad, sest nende tegevus on pideva kriitika all.

  4. keskkonnahüvede väärtus≥ühiskonnakulutused≥maaomaniku kulutused Kas iga kulutus keskkonna nimel väärib tegemist?

  5. Majanduslik optimum Keskkonna- kvaliteet Metsaomaniku eesmärk on saavutada maksimaalne tulemus minimaalsete võimalike kulutustega ehk maksimeerida oma kasum Ühiskond ei aktsepteeri selliseid majandusvabadusi keskkonna arvel Liiga palju “halba” ja liiga vähe keskkonnahüvesid Keskkonnaeesmärgid Tunnustused Kompensatsioonid Turupõhised mudelid Ühiskonna poolt kantav kulu Baastase Regulatsioonid Nõuded Standardid Nõustamine Võimekuse suurendamine Metsaomaniku poolt kantav kulu Majanduslik optimum Juhuslik hüve Allikas: IEEP, based on OECD Data

  6. Baastase - olukord täna Keskkonna- kvaliteet Regulatsioonid keskkonnaga seotud avalike hüvede pakkumise kohustamiseks on olemas Metsaomanik suudab taluda tulususe piirini Ühiskondlik ruum ja regulatsioonid ei arvesta metsaomanike vajadustega ega jätkusuutlikkuse printsiibiga Keskkonnateadlikum metsamajandamine pigem oht jätkusuutlikkusele kui võimalus Täna oleme baastaseme ületanud, metsaomaniku tegevus pole jätkusuutlik ning vajab toetust Keskkonnaeesmärgid Tunnustused Kompensatsioonid Turupõhised mudelid Ühiskonna poolt kantav kulu Baastase Regulatsioonid Nõuded Standardid Nõustamine Võimekuse suurendamine Metsaomaniku poolt kantav kulu Majanduslik optimum Juhuslik hüve Allikas: IEEP, based on OECD Data

  7. Keskkonna eesmärgid Keskkonna- kvaliteet Eesmärkide määratlus: kohalikud, riiklikud ja üleeuroopalised “Tõmbavate” meetmete rakendamine Baastase tuleb määratleda, ning selgitada, kas taseme täitmine on metsaomanikule jätkusuutlik, või vajab kompenseerimist nn ühtse toetuse kaudu “Ujuva” taseme määratlemine, kus teatud nõuete osas oleks võimalik turul kaubelda Keskkonna eesmärgid Tunnustused Kompensatsioonid Turupõhised mudelid Ühiskonna poolt kantav kulu Baastase Regulatsioonid Nõuded Standardid Nõustamine Võimekuse suurendamine Metsaomaniku poolt kantav kulu Majanduslik optimum Juhuslik hüve Allikas: IEEP, based on OECD Data

  8. Tugisüsteemid Keskkonna- kvaliteet Kompleksne nõustamine, inventeerimisest majandamiskavadeni, seotud konkreetsete tulemuseesmärkidega Ühistute võimekuse suurendamine avalike hüvede kokku koguja ja turule tooja rollis Registrid metsaomaniku kasutusse ka keskkonna hüvanguks Keskkonnaeesmärgid Tunnustused Kompensatsioonid Turupõhised mudelid Ühiskonna poolt kantav kulu Baastase Regulatsioonid Nõuded Standardid Nõustamine Võimekuse suurendamine Metsaomaniku poolt kantav kulu Majanduslik optimum Juhuslik hüve Allikas: IEEP, based on OECD Data

  9. Avalik raha Täna Tulevikus Põllumajandus-metsandusmeetme arendus (Agroforestry) N2K majandamiskavad ja nende alusel teenuste eest tasumine VEP ja muud piirangutega alad Turupõhine kaitsekorraldus C-kaubanduse jm turupõhiste teenuste käivitamiseks Ühtne toetus, kui baastase pole majanduslikult jätkusuutlik • N2K metsandustoetus • VEP • Poollooduslikud kooslused (metsaomanikul väga piiratud võimalused

  10. Turupõhised instrumendid • Cap and trade- parim näide täna on Euroopa emissioonide kauplemise süsteem • Floor and trade- on analoogne lähenemine , kuid suunatud puuduoleva keskkonnahüve pakkumisele nende poolt, kes oma baasnõuded täitnud • Offset (indulgents)- saastaja maksab põhimõtte arendus, kus arendaja peab rahastama samaväärse panuse tegemist teenuse osutaja poolt • Lepingulised teenused- tellija tellib maaomanikult soovitud teenuse kokku lepitud hinnaga (saastevaba veehaare Tallinna Veele)

  11. Kes maksab? • Täna maksab iga inimene lõivu oma heaoluga, mida bioloogilise mitmekesisuse kaotus kaasa toob • Saastaja maksab - metsaomanik katab oma tekitatud kahju • Tarbija maksab - tõstab ülemäära toodete hinda • Turg maksab - keskkonnateenuste arendamine • Maksumaksja - on mõistlik rakendada põhimõtet, et riiklikud struktuurid finantseerivad suurema osa keskkonnahüvede loomise ja hoidmise hinnast

  12. Soovitused • MAK ja MAK kooskõlas • Majanduslik jätkusuutlikkus= keskkonna jätkusuutlikkus • Tugisüsteemid keskkonna teenistusse • Usaldage metsaomanikke • Tegutseme tervikuna tunduvalt efektiivsemalt ühes suunas liikudes • Kui majanduskeskkond võimaldab metsaomanikul majanduslikult efektiivselt tegutseda, puudub vajadus tema majandustegevust otseselt toetada • Kuid…

  13. Kuid • Hoolimata majandusseisust peab väikemetsaomanikke puidu turule toomiseks “mobiliseerima” (tehnika, tehnoloogia, ühistegevus) • Biokütuste kasutuselevõtu eesmärkide täitmiseks tuleb puidukasutust suurendada (innovatsioon, ühistegevus, tehnoloogilised investeeringud) • Suurem jätkusuutlik puidukasutus= suurem C sidumine (teadus-arendus, nõustamine) • Kui seame endale ambitsioonikamaid majanduseesmärke, peame sellesse investeerima (teadus-arendus, nõustamine)

  14. Tänan tähelepanu eest! Allikad: Eraalgatusliku kaitse rakendamise mudelid ning soovitused kaitse korraldamiseks (Ernst&Young 2009) RISE Task Force on Public Goods From Private Land (RISE Foundation 2009) Well managed forests -a potential for climate change mitigation (Göran Örlander 2009)